Teisipäev, november 10, 2009

alles pärast mõtlesin, miks ta koolis ei olnud

Väljusin töökohajärgsest Liviko poest (mul neid siin Rotermannis nüüd vist vähemalt kaks), kui ukse taga küsis sile ja viisakas nooruk, kas ma võiks talle paki suitsu osta, veeretades kaht kahekümneviiekat käes.

Mina (tõredalt): Kui vana sa oled?
Poiss (ootamatult ausalt): 16
Mina (kindlalt): Ei, siis ma ei saa
Poiss (härdamalt): Palun!
Mina (jätkuvalt kindlalt): Ei, nii ei ole õige lihtsalt.
Poiss (veel härdamalt): Paaa-luun!
Mina (ebakindlamalt): Ee ... ma võin sulle ühe suitsu anda, aga osta ei saa
Poiss (virila eneseuhkusega): Ma jäängi siis niimoodi kerjama siia ju!
Mina (juba väga härdalt ka ise): Ei. Ei. Ee... ei.
Poiss (pisarsilmi): Palun!!
Mina (pisarsilmi): Anna andeks!

Ja tormasin ahastusega minema. Miks, kurat, jätab õige asja tegemine teinekord niivõrd sita tunde?!

2 kommentaari:

Kaur ütles ...

Alaealiste suitsu- ja alkokeeld on hea harjutus iseseisvaks eluks:
- paneb ebakonventsionaalseid lahendusi otsima (kerjad, varastad vanemate tagant, moosid müüjat...)
- aitab harjutada oma tegude varjamist, valetamist ja mätsimist
- paneb aru saama, et seaduse rikkumine on igapäevane ja normaalne asi

tunne end hästi, et aidata said.

öö ütles ...

ta käib õhtukoolis. üks 3. klassi kutt ütles nii, kui võõrad tädid hakkasid uurima, miks ta iga päev hulgub ja koolis pole.