tln-tra-tln

Külastasin jälle vanemaid. Selgus, et eelm nd putitatud avvutist ei saand elu-looma ja pidin uue ostma ning täna kohale viima. Muuhulgas selgus:

- et õhtusöögiks oli piima-makaronisupp. Olin õnnelik, polnud seda üle 10 aasta saanud ja vist moorgi mitte, aga jõulu detoxiks oli kõigil tarvis. Sisse käib tavaliselt vähemalt suhkur, paremal juhul kaneel (vene-ajal saime usa-onult, täna, kuna pole ju enam nii defka, mai hakand lisamagi). Ja kõrvale kiluvõiku! Maitses täpselt samamoodi nagu 15-20 a tagasi, nagu ka mu üle-pika-aja-kodused-jõulutoidud neljabal: kardul, kapsas, vorst, liha, kihiline magustoit, heeringas-kasukas jne. Totaalne dežavüü.

- et isa käis oma emal ehk fanamal hooldekodus külas ja Aurelia oli saba and. Keegi ei tea, kes on Aurelia ja nüüd ei saa ka enam vist. Ju oli fanama room-mate, a ega fanama tea ise ka ammu enam, kes keegi on.

- et moor ei saand seekord ühelt sugulaselt jõulukaarti. Arvab, et on surnud, muud varianti ju pole. Aga kes ta on ja kuidas sugulane, pole mooril aimugi. Kaardi mittesaamine nörritas sellegipoolest.

- et vähemalt 7 maanteepäkapikku välgutas mulle punast. Järelikult töötavad. Peaksin oma spido-valgustuse laskma korda teha.

jõulu-keel

Muud väiksed pere-elamused twitteris, aga moor suutis viimase painajana enne magamaminekut visata õhku keeleküsimuse: kas on tere hommikust või tere hommikut.

Läksime selle peale vennaga suitsu tegema ja saime juhtme nii kokku, et talle tundus, nagu oleks piipu teinud – kumbki ei mäletanud, millest jutt algas, aga tunne oli, et ütlesime midagi tarka mõlemad.

Nõnda.

Keelenorm ütleb, et hommikust. Nagu ka tere õhtust. Ja ma ei suutnud emale seletada, miks öeldakse nii, ja samas head õhtut. Või miks head päeva ainsuse osastavas, või häid jõule mitmuse osastavas. Ehk miks protsessi alguses on seestütlev, aga lõpus või ajatult osastav? Kui on nii ikka.

Tere millest, mitte tere mida. Aga head mida, mitte head millest. Palju õnne sünnipäevast oleks ju ka loogiline. Kust persest see õnn siis ikka tuleb muidu kui mitte tänasest, ideaalis. Või on nii, et et ühekordne suvasoov (tere) tuleb sellest ajahetkest ega saakski muud tähendada, aga head midagi on pikemaks ajaks? Või saan ma valesti aru, mida tähendab üldse "tere"?

Head jõulust? Ei, siiski head mida, mitte head milleks või head millest. Head õhtuks; head õhtust? Öeldakse ju tegelt ka hääd õhtast, a seegi on ju vist kõnekeeles.

Ja miks häid pühi, mitte head püha; aga head uut aastat? Miks üht püha on mitu? Sest läbu käib mitu päeva? Uut aastat võib ka tähistada päris mitu päeva, ma juba tean; kui ka uid aastaid on vaid üks päev. Ok-ok, uusi aastaid.

Mine lolliks.

Mine lollist?

Magama.

kurjus on ilmas, headus on ilmas ...

V-samba autorid tegid terkus piparkooke täna. Malbed inimesed, toredad, tagasihoidlikud, kindlasti oskavad joonistada, räägivad kenasti ühiskonnast ja kodanikualgatusest, vastutustundliku moega, kammitud, viisakate kamsikutega jne.

Aga kusagil tunned sa ikkagi, et kõik see kepp pole poliitikute deela, vaid just need poisid on sellised ... Hanekese valge-lindi-lapsed, kärbeste jumalad, maisi lapsed, herilase vabrikandid ... jätka loetelu ... ehk loonud oma illikukunduse varjus jõhkra monsteri.

Ainult Raivo Puusepal võib sama raske olla arhitektidest. Aga see on paraku nagu pedofiilidega – ega nad ise sageli aru saa, et midagi valesti teevad.

Minu esimene kord R.S-st kirjutada?

Igatahes. Eile kohtasin tõelist professionaali - lühemat, vilgast, teednäitavalt põlevate silmadega noort kutti, ilmselt venkut, kes suutis ühes peatuses kõigest paarikümne sekundi jooksul:

1. nii hoida silmi kompostril, et inimesed ikka pileti õigesse kohta õigetpidi sisestaks, olles kohe valmis appi sööstma;

2. kui ka samal ajal ühe mööda vahekäiku tahapoole tippinud tibi vaimusilmas läbi tõmmata.

Ma tõesti ei tea, mille all see tüüp oli – kahtlustan jätkuvalt ülimat professionaalsust – aga ma ei ole nii elusat pilku ikka ammu näinud. Päriselt tundsin, et olen kellelegi keset seksi peale sattunud. Mitte lihtsalt ühele tiirakotile, keda on ühistransport ju täis, aga millelegi ... tõelisele.

Oli see nüüd päris (armastus?), või räägib mus harilik jõuluüksildus (solitudo nativitatis vulgaris)?