unelegantly wasted

Kas vanarahvas, või kes selle nullsummamängu välja mõtles, sai ikka aru, et kellelegi "pikka iga" võib soovida, aga tuleb arvestada, kelle arvelt see tuleb. Muidugi oli N sünnipäev, vähemalt nii räägiti - enesetunde ja väljanägemise järgi jäin ma Viru keskuse pöörduste vahele, mis svingisid mu Kopli trammi alla. Ja nii paar korda. Võibolla oli natuke ka võtnud. Natuke.

Tegelt on see juba ajalooliselt selline üritus, mis võtab meiki maha kõigi nende olukordadega, mida me tsiviilelus alandavateks peame. Õnneks mäletan ma vähe, aga kõik lillaks kiskuvad laigud mu kehal, 50%line jäsemete funktsionaalsus ja keskmine peapõrutus jäävad tükiks ajaks meelde. Ka lahkumine polnud eriti elegantne - kolmandal katsel läks ilmselt nii kiireks, et viimast pikemat osa hacienda trepist ukseni ei läbinud ma mitte päris selles tempos ja sammuga, mida oleks iga nutikam ahv kasutanud.

Kui nii sitt ei oleks, oleks mul veel piinlikum.

tapvalt lõbus

Matustel saab ikka ainult sellise tööstusliku pohmakaga käia kui mul täna eilsest Thulest/Mäksist. Kõik on meeldivalt udune ja silmad endal punased nigu leinaks. Ainult kõlarites võinuks need klahvid seal Pärnamäe katlamajas veits vaiksemalt peksta. Kunagi ei täitu ka mu ootus, et selle detektiivi kõne järel, kes kadunukesest kõike teab ja aint head räägib (nt saime lõpuks teada, et Robokas oli teist korda abielus ja ta parandas kuldsete kätega isegi nööbid ära), visatakse kimp kirstu pealt rahva sekka, et selgitada järgmine minija.

Kui ma kõne, suht halvasti valitud muusika ja lillede setis pidasin veel vastu USA jumalateenistuse stiilis toimunud vanatädi jooksvad kõvahäälsed kommentaarid Sherlocki jutule (nt et selles suguvõsas pole hoolivust ja armastust), siis pika laua ääres läks ikka nii käest ära, et ma pidin kampsunit närima, et mitte naerda röökida koos Lga. Ja nii kaks tundi. Lõpuks tõusti püsti ja lauldi muisamaaarmast. Seda katsumust ma isegi ei oodanud, aga vanamuttide huilgamise taustalt ei kostnud minu kõõksumised ehk.

Lauas ringi vaadates tundus igatahes, et üsna varsti võib seda nalja jälle saada.

CJD

ullulehmatõbi rootsis. kust see nüüd tuli? lendavad vä?

mina, autohetero

...avastasin tänu Jle Jeremy Clarksoni tekstid. Detox on sellest raske, nagu S märkis. Pigem leevendus perioodidele, kui Dr House'i ei näe.

C.S.I

Mitte ei saa aru, kas neil inimestel on tõesti minuga sama haridus või olen ma lihtsalt vanaks ja nüriks jäänud.

Delfi uudises on nt lause "Pühapäeval tapeti Arukülas vaid 16-aastane Elvira". On siin nüüd probleemiks, et rohkem ei tapetud tol mõttetul päeval kedagi või oodanuks ma sisimas, et Elvira olnuks nende käsitluses "juba 16-aastane"?

Samas uudises on ka, et "Tapmisega lõppenud olengul viibis mitmeid inimesi, kuid kahtlustatavana peeti kinni samuti 32-aastane Aleksander." Kas tema siis nüüd tappis, või lihtsalt klappis vanus "Jõgevamaal Tabiveres ühest korterist 32-aastase Anžela vägivallatundemärkidega surnukehaga"?

A võiblat on tegu lihtsalt meeletu vandenõuga, sest ka Veronika oli 16 nagu Elvira ja Veronika tappis 17-aastane narkomaan. 17 oli ka 22-aastase Pille-Riinu tapnud Nikolai.

Selge on vähemalt üks: järgmine mõrvar on 22-aastane ja ohver sama vana kui Tiit Ottis. Või olen ma veel liiga vähe CSId vaadanud ja Delfi liiga palju?

uskumatud seiklused omavalitsustes

Nonii, juubilar sai Maardu aukodanikuks: "Anne Veski saab nüüd Maardus tasuta bussiga sõita. Kui ta ostab Maardusse korteri, hakkab ta kommunaalteenuste eest maksma vaid 50 protsenti. Veski saab samuti tasuta külastada Maardu linnasauna."

Nii et ei pea olema Kroonika, Just ega Ekspress, et inimesi mõnitada. Omavalitsus saab kellegi lihtsalt aukodanikuks kuulutada ja kasvõi hauaplatsi eraldada suure käraga. Mida kaugemal perses paik seda rohkem võimalusi.

Hauaplats oleks talu asemel paslik kingitus ehk ka olümpiavõitjatele, arvestades kui kitsaks pealinna kutukatel läinud on. Lihtrahvas ei saa suremist omale enam lubada, kui just Sampo vastavat fondi ei tee, kuhu labidahaaval koguda kuni kuus jalga täis saab. Mu fanamal oli ka kirsturaha pesukapis!

PS M rääkis, et ta laps pidi Inglise Kolledžis linnugrippi joonistama ja selle mingi koodi pähe õppima. Neetud eliitkoolid ikka oskavad aineid huvitavaks teha...

looduse imeteod

terve viimase aasta jooksul olen nuputanud, miks meie peenes büroos just minu laual sitapaberirull on. kelleltki küsida pole julgenud, äkki on midagi isiklikku. täna sain lõpuks aru, kui nina verd hakkas jooksma ja rulli enam ei leidnud. ja ta oli kogu aeg lambist veidi paremal, peidus sinimustvalge taga, mille jalamile on kirjutatud "Austusega, Juhan Parts". kuradi villu.

ahjualused

Mõtlesin siin Sooääre RPst lahkumisega, et mis siis Riigikogu saalist saab, kui akna all enam kohti pole nö sõltumatutele saadikutele? Kõik kõhklejad võiks kiirustada igal juhul, et päris viimases reas istuma ei pea pärast.

4:03

ja ma mõtlesin, et 'margaret thatcher naked' on ultimate turn-off thingy. kuni gilmore'i tüdrukutes ilmus lorelai pähe elus madeleine albright rory unes tema kõrvale voodisse. kogu oma prossiga.

samas olen ma kaks päeva riiulivaimus ja lakihaisus eland ja võibolla kujutasin seda ette.

RTJ. või siis mitte.

Ka teine alandus mahtus sellesse nädalasse - test des teufels. Ega mul ei olnud väga briljantset ootust oma inglise keele oskusele, aga see oli ikkagi üsna jõhker kogemus. Mis neil usalastel on, et ei anta analüüsida a la JFK kõnesid, vaid lugusid sipelgate feromoonidest, Jupiteri kaaslasest, põllumajanduse algusest Ameerikas (neoliitikumis vist), maisi ja herilaste suhetest jms crappi?

Nõmedam oli see, et vajaduse keskenduda võitis pidev vajadus naerma hakata, kui peksti mu niigi vaevu pöörlevasse venti pikk jutt mingist hormoonist, millega antsud märgistavad pika tee toiduni, et kogu pesa söönuks saaks (terve teadus oli antennidest ja elajate riskihaldusest) ja siis pakutakse küsimusele "Mille järgi sipelgad toiduni jõuavad?" vastusevariantideks, et toidulõhna peale või et lähevad kõige esimese järel. Ma jõudsin mõttes täispikki multikaid visandada, kuigi 55 minutit oli viie loo läbitöötamiseks. Nojah.

Nädal oma alandustega ei ole siiski veel kaugeltki ühel pool. Homme osalen töövestlustel asutuses, kust mind sisuliselt lahti lasti, aga sellegipoolest valin seal uut töötajat. Õnneks mitte oma ametisse.