Tuba k�ikus eile veel t�kk aega, p�ris t�likas. Aga viis p�eva purje- ja purjutamist pole ka lihtne, ilmselt k�ttemaksuks l�ppes see v�ikese tormiga, mis t�hendab n��d v�hemalt n�dalast laevaremonti. T�likas. Aga mingi ime l�bi olin mina �ks kahest kogu kambas, kes kordagi ei oksendanud. �ised vahid ja paaritunnised uned ning siis p�ev otsa p�ikese k�es v�tavad isegi n�dalaga p�ris l�bi, m�ni s�idab merd paar aastat j�rjest...

Aga Ruhnu oli hullumeelne kogemus, �ieti kogu meie seltskond, kellest ma �htegi enne ei tundnud + saare kohalikud noored, mingid minust nooremad t�ielikud lambiantsud, aga siiski kiirestisulanduvad kaaslased. P�ev otsa Belarusi kastis kahe voodi otsas 17kesi m��da saart ringikolistamist oli kah elamus (voodijalad tulid j�rjest �ra, k�ll), eriti kuna neli korda pidime viie tunni jooksul j�lle poodi s�itma.

Selle poe pidaja Luise oli ise�ranis terav tibi, elu n�inud, muidugi, kuna kogu kauplemine k�ib vihikus ja vahel saab sularaha ka. �ks toredamaid dialooge �he meie kuti, tibi ja m��ja vahel, kui A tahtis osta kruusi ja M pudelit gini:
- M: "On sul seda tassi ikka h�dasti vaja?
- A: (n�utu vaikus)
- Luise M-le: "On SUL seda gin-i ikka h�dasti vaja?"

Kruus j�i vaesel t�drukul ostmata, aga l�bus oli ikka. V�hem l�bus oli kusagilt k�mpingute vahelt poe poole ujuv �ppej�ud Triin Vihalemm. Ma ei olnd k�ll mitte kurvas tujus aga see oli esimene ja viimane "t�auuuu", mida ta mult kuulis. Ehk ei tundnud �ra ja teretas aint viisakusest vastu.

Teise poe ja illegaalse baari pidajal Vitalil oli seevastu aga selgelt paar tellist koormast puudu. Meie uued s�brad said sel p�eval esimest korda �le aasta sinna sisse. Vitjuk lihtsalt valib, keda ta �ldse oma baari v�i poodi laseb. V�ibolla oli oma osa ka sellel, et kutid talle aasta eest peksa andsid... Oli raibe Si venda solvanud vms, v�ikses kohas suur asi. Poodi pidas vist rohkem keegi Laine, ei s�venend, kas Vitali naine v�i mitte. See t�di oli ka �htu otsa ��dikat joond vist, sest kui enne oli lokaalis neli inimest ja sisse vajus v�ikeste vahedega 30, plaksutas ta lihtsalt k�si ja huilgas, kui tore kui tore, et me ikka k�ik tulla saime ja seal oleme ja konjakit tahame. Diil oli muidu soodne, l�ksime l�bi hoovi poe poolele, ostsime sealt v�rke ja j�ime baaris, kus tegelt pidanuks eraldi hinnad olema. �ks kuradi pikk laut oli see nagunii, v�lipeldikuga, kuhu C oma telefoni uputas. Moodsal pillil oli aga p�lev taskulamp k�ljes ning C urgitses kahe lauaga selle j�lle v�lja. Eriti Eesti Nokia.

Mingi trikiga saime ka piirivalvetorni ronida. Aga seda ei tohi keegi muidugi teada. Karmilt k�rge oli, karmi kaameraga ja toreda veneaegse m��bliga. �sja olid tulet�rjeinspektorid k�inud ja leidnud, et hiljutine remont on k�ik valesti tehtud. Ehk olid ehitajad v�hemalt k�rgusekartjad.

Eile lugesin n�dala aja lehed siis tagantj�rgi l�bi. Kuigi � �tles seda n�hes, et "vaata, mis t�na r��gitakse ja kui sellest enam ei r��gita, polegi oluline", ei j�tnud ma jonni. V�ttis tunde ja ainus asjalik info oli Deli24 sulgemine. Seegi negatiivne uudis, kuigi p�rast viimast korda seal autot remondist oodates 2x0,4 kohvi j�rjest �ra luristamine v�ttis tundideks eluisu �ra.

T�na helistas aga ootamatult don E, kes l�petas just 4aastase londonielu ning j�lkusime kolm tundi vihmases vanalinnas. Teine t��p�ev j�lle perses sel n�dalal, aga teda oli �tlemata tore n�ha. Kui aus olla, n�gin ma teda k�ll teist korda elus. A niuksed s�brad ongi toredad, kellega saad t�hjalt kohalt kuskil Baker streeti keldribaaris tuttavaks, laaberdad kaks p�eva Camdenis, korra poole aasta jooksul helistate, j�ulude aeg kui Eestis k�ib, �ritate kokku saada, sittagi, aga ikkagi ei kustuta numbrit m�lust nagu enamikuga niukestest uutest tuttavatest aasta-paariga juhtub.

Niinii, loen aga siin internetist pealkirju edasi, kuna esiteks on need tasuta ja teiseks on elu niigi keeruline. SLOL kirjutab, et "Nancy uputas pulmap�eval mured tiiki", et "Kakum�e rand upub pr�gisse", "Pr�gikonteineri alla j��nu oli �nnetuses ise s��di" ning seisukoht "Kullale vesi peale".

Lapsed, leiame n��d seosed: mina arvan, et Nancy on oma muredes ise s��di ja vedas, et ta neid Kakum�ele ei vedanud. Ja pr�gikonteineri alla j��nul oli kindlasti samuti palju muresid, aga ta ei j�udnud end lihtsalt mujale uputama. V�i j�igi vaene �nnetu Kakum�el konteineri alla? V�i oligi see ohver �kki Nancy, kes ei tee lihtsalt tiigil ja lahel vahet? V�i oli Nancy mureks �kki just kuld? V�i on pr�gi uus kuld? Ma M�rtini m��na Jyv�skylas j�tan parem anal��simata, seal pole ju merdki for lake's sake!

Ergo - murede, s�� ja uppumise vapustav s�mbioos - sellist suve tahtsime v�? Tulev�rki on v�he, ma �tlen. Katsun n��d p�rast seda m�ttepingutust n�dala l�puni internetita olla.

Nii, mida v�ib Loodusajakirja uudiskirjas t�hendada pealkiri: Miks siis angrjas tunneb end paremini kui koha ja haug, keda ju ka ometi asustatakse? Vastused saata Peeter Prassile, kes on Keskkonnaministeeriumi Kalavarude osakonna spetsialist. Tema loo esimene lause oli igatahes, et angerjate enesetunnet ei oska kommenteerida. Igatahes �ppisin, et asustama t�hendabki kellegi kuskile elama toimetamist kolmanda osapoole tegevuse tagaj�rjel, mitte kalade seksuaalelu.

Kindlat seksi lootsin aga pealkirjast: Looduskaitselehmad suurendasid Kihnu veiste arvu veerandi v�rra. J�rgi m�eldes sain aru, et lehm ongi veis ja keegi ei pand kedagi. Ja need lojused aitavad kuidagi s�ilitada niidur�disid ja tutkaid. V�ta kinni, kuidas. Paari aasta tagust uudist sellest, kuidas elevandipojad karja ninasarvikuid surnuks keppisid, ei �leta ikka Eestis miski.

Igatahes peab L teooria, et loodusfilmides n�eb ka rohkem seksi kui TV1000s, siiski paika vaid telematerjali juures, mitte kogu loodusmeedias. J�lle ikaldus.

V�ike blast from the past tabas j�lle. Eelmiste ja �le-eelmiste ja �le-�le-eelmiste t��kaaslastega on ikka tore suhelda aga t�iesti selge t�� suudab veel �llatusi pakkuda. N�iteks on arstid meil nii �gedad, et k�ivad iseenesestm�istetavalt haigla kohvikus �petamas, milliseid assortiikarpe tohib �ldse m��a ja millised neile �ldse ei meeldi, aga mida lollid patsiendid v�ivad osta ja kinkida, kui neid kohe lettidelt �ra ei korjata. Kuradi maffia.

Huh, Jazzis oli v�hemalt �htusel ajal ise�ranis asjalik tibi leti taga. Ja tuhatoos tehti autos puhtaks, mida alati ei juhtu. Selveri kassiir ei �elnd aga teregi ja �ldse n�gi v�lja nagu oleks p�rastl�unal kolm last s�nnitanud. V�i oli pakk hapukoort, liiter piima ja 40 sigaretti liiga v�ike k�ive naeratusteks.

Samas ei saand ka pesulas selleta, et mingi laps mind t��tas. V�ttis raisk lausa tooli ja istus mu k�rvale ning vahtis, mida ma arvutiga teen. Kui talle karmi pilgu heitsin, ei vaadand mulle otsagi, vaid j�llitas ikka ekraanile. Aga k�ll ta �pib ka kahetsev ja h�benev olema, kui septembris kooli l�heb ja esimest korda t�pa asjad koju unustab...

Pisarad voolasid eile nii hirmsalt kahe esimese loo ajal, et enam-v�hem selgelt j�i see pilt vaid automaatteravustamisega fotokasse. �lej��nd kontsert �nneks ka m�llu. Leigol, No-Big-Silence (feat Tiit Kikas) paarsada meetrit eemal keset k��naldega kaetud j�rve, vastaskaldal ekskavaatorid, mustad �hupallid, miskid �hupallikorvide leegiheitjad, miljon l�ket m�el ja metsas. Ei anna kirjeldada mitte kuidagi s�nadega. Ja mitte �HTEGI putukat polnud, ehkki Soontagal j�litasid mind niuksed parmud, et alguses vaatasin - oi kui s�bralikud p��sukesed. Pelageja oli muidugi ka s�rtsakas (mu arust oli �ks lugu Pink Floydilt), Rinneradio ajal tukkusin v�ikeses transis ja lugesin Sirbist uuemaid pedek�sitlusi. Igav.

Seda kohta ei ole veel leidnud, kus ka suvel teenindustase talviselgi levelil oleks. Abs k�ikjal on mingid praktikandid. Postkontoris v�i pangas v�i poes kannatad veel v�lja, aga kui j�rgmises ja j�rgmises kohas kraanist �lle asemel ainult vahtu tuleb, tekib hirmus urge otsustada, kas l�petada enda v�i teenindaja piinad. Nendega oleks muidugi rohkem t��d. Paar korda olen �ritanud ka neid julgustada v�i kuidagi aidata, aga kohtan mitte isegi t�hja pilku, kuna �ldiselt on nad p��dlikud (mis ebaadekvaatsuse puhul akumuleerib seda kordades), vaid nad vaatavad sulle vaikides otsa umbes sama ahastavalt s��dlasliku n�oga nagu teise isase seljast tabatud koer kojusaabunud peremehele. Ootame s�gist.

Kursavend Veikol on vist �igus - uputus oli karistus Tallinna viinam��gikeelu eest. Imestan, et ise selle seose peale ei tulnud. Aga meie kommuunis kuulub alkohol nagunii strateegiliste julgeolekuvarude hulka, mille saldo ja taastamise �le on way parem j�relvalve kui kogu riigi rukkit�nnide. Koristamisgraafikut peaks aga siin mingid tapjakanaarilinnud t�itma kutsuma. Ma ei ole selleski enam kindel, kas esikuhais pr�gishahtist tuleb v�i on keegi ikkagi sinna kappi �ra surnud. �ks naaber k�sis alles �ksba, ega ma ta kassi n�inud pole.

Muidu on n�dala m�rks�nadeks olnud siiski koerad ja lapsed. K�isime Sga paar korda Suurupis, ujumas ja tunnikese vedelemas. V�imatu on k�huli lugedes vahet teha, kas j�rjekordne sind katsuv niiske asi on laps v�i peni; v�i kumba v�iks �le �la vaatamata jalaga l��a. T�likamad on nad igal juhul kui k�rbsed ja meduusid kokku.

Ahjaa, selle peale ikka annab tulla, et mind ajakirja DI t��le kutsuda. Nii suur pornos�ber ma igatahes ei ole ega ka saa olema. Aga t�kk aega ajas naerma veel heldimusest.

Kui Tanky allkirja homop��rdumisel n�gin, hakkasin ka l�puks teemale m�tlema. Miskip�rast tundus, et kui �hed n�uavad kuitahes l�rmakalt omale mingi vabadust, siis peab �kki teistel olema ka vabadus jaurata vastupidiste s�numitega - �kki need sultsisugused tunnevad oma vabadust kuidagi piiratuna. Ja samamoodi kui ei tohi pedesid vale augu p�rast lahti lasta, ei peaks v�ibolla ka nende vastaseid lihtsalt paari s�na p�rast vallandama. Aga s�naj�ud on meeletu ja irratsionaalne, nagu teame. Muidugi pole ma Sultsiga sisuliselt n�us, aga keerukam on, et �pilased armastavad teda hullup��ra. Muidugi on ta ka hull. Aga aeg ongi selline. Mina oma allkirja ei saada igatahes. Juhan ei lasknud Keni ka lahti, kuna "oma t��d tegi ministrina ju h�sti". Mind k�ll, aga pohui see.

Turu-uuringute AS �ritab oma igavat statistikat suviselt p�nevaks teha. Aga kas me tahtsime seda k�ike teada? Alapealkiri on ka v�ga ilmekas.

T�na�isele isiklikule luupainajale pole veel j�lile saand. Niukse hirmuga �rkasin �les, et ei julgend p�rast tuldki �ra kustutada enam. Ilmselt palavus, pohmakas + Pullman. Olen j�relikult, nagu allpool mainitud, pigem naine.

Eesti elanike lisatonnid
16:04, 2. august 2004
Rongikoosseis lisakilosid
Sel osal Eesti elanikest, kel on soov v�hendada oma kehakaalu, tuleb ideaalkaalu j�udmiseks vabaneda �htekokku 3880 liigtonnist. V�rdluspilt transpordist: sellise koguse mahutamiseks l�heb vaja 65 raudteetsisterni.
Maikuus Turu-uuringute AS-i poolt l�bi viidud uuring, milles k�sitleti tuhandet Eesti elanikku vanuses 15 kuni 74 eluaastat, n�itas, et mehed on valdavas osas oma kehakaaluga rahul, naised aga mitte. Kaalus soovib alla v�tta iga viies mees ja iga teine naine.
K�sitluse p�hjal on end �lekaaluliseks pidav Eesti elanik pigem k�rgelt haritud, pigem keskealine, pigem Tallinnast ja, nagu eespool mainitud, pigem naine. K�ige rahulolevam oma kehakaalu suhtes on madalalt haritud noorem mees Ida-Virumaalt.
K�ige enam - �ks kolmandik - oli �lekaaluliste seas neid, kes soovis vabaneda k�mnest kilost. Neljandikku lahutas ideaalkaalust viis kilo. K�sitlusest selgus, et kaasmaalastest iga kahek�mnes soovib oma kehakaalu hoopiski t�sta. Nende soovitud lisakilosid on kokku 330 tonni.
Juurde soovivad v�tta enamuses nooremapoolsed mehed. Neist enamik tahab oma kaalu t�sta viie v�i k�mne kilo v�rra.
Toomas Tombu
toomas@turu-uuringute.ee

 
Hirmus, ma leidsin Novaluxi pamfletist v�hemalt 10 asja, mida mul vaja oleks.
Auto on j�lle remondis, passin teist tundi Delis nagu Mart Susi, liitri kohvi �ra joond. Tegelt ka oli Susi siin, ilge lipsu ja pisikse punase Pologa lihapalle vohmimas. Oleks v�ind t�rtsu t��tujuttu ajada, aga ei julgend.

Koju ka ei julge minna, eile tuli k��giseinast vett lihtsalt. Tapeet muutus palju kunstip�rasemaks ja rotidki arutasid serveriruumis, kuhu p�geneda. Kirusid veidi ilm.ee-d, Savisaart ning otsustasid kuuenda korruse kasuks. Kolm �lemist viisid tuul ja ilm k�igi eelduste kohaselt �ra, arvestades m�hinat ja tumedat m�rtsatust. � �ritas arutleda, et kas kodu ja maja ei peaks t�hendama kaitset ilma eest, aga meil see ei kehti, teises toas tuli ka seina seest vett, S s�nastas k�ll poeetilisemalt "sein nutab", aga see ei teind olukorda eriti hubasemaks.