Teisipäev, august 17, 2004

Tuba k�ikus eile veel t�kk aega, p�ris t�likas. Aga viis p�eva purje- ja purjutamist pole ka lihtne, ilmselt k�ttemaksuks l�ppes see v�ikese tormiga, mis t�hendab n��d v�hemalt n�dalast laevaremonti. T�likas. Aga mingi ime l�bi olin mina �ks kahest kogu kambas, kes kordagi ei oksendanud. �ised vahid ja paaritunnised uned ning siis p�ev otsa p�ikese k�es v�tavad isegi n�dalaga p�ris l�bi, m�ni s�idab merd paar aastat j�rjest...

Aga Ruhnu oli hullumeelne kogemus, �ieti kogu meie seltskond, kellest ma �htegi enne ei tundnud + saare kohalikud noored, mingid minust nooremad t�ielikud lambiantsud, aga siiski kiirestisulanduvad kaaslased. P�ev otsa Belarusi kastis kahe voodi otsas 17kesi m��da saart ringikolistamist oli kah elamus (voodijalad tulid j�rjest �ra, k�ll), eriti kuna neli korda pidime viie tunni jooksul j�lle poodi s�itma.

Selle poe pidaja Luise oli ise�ranis terav tibi, elu n�inud, muidugi, kuna kogu kauplemine k�ib vihikus ja vahel saab sularaha ka. �ks toredamaid dialooge �he meie kuti, tibi ja m��ja vahel, kui A tahtis osta kruusi ja M pudelit gini:
- M: "On sul seda tassi ikka h�dasti vaja?
- A: (n�utu vaikus)
- Luise M-le: "On SUL seda gin-i ikka h�dasti vaja?"

Kruus j�i vaesel t�drukul ostmata, aga l�bus oli ikka. V�hem l�bus oli kusagilt k�mpingute vahelt poe poole ujuv �ppej�ud Triin Vihalemm. Ma ei olnd k�ll mitte kurvas tujus aga see oli esimene ja viimane "t�auuuu", mida ta mult kuulis. Ehk ei tundnud �ra ja teretas aint viisakusest vastu.

Teise poe ja illegaalse baari pidajal Vitalil oli seevastu aga selgelt paar tellist koormast puudu. Meie uued s�brad said sel p�eval esimest korda �le aasta sinna sisse. Vitjuk lihtsalt valib, keda ta �ldse oma baari v�i poodi laseb. V�ibolla oli oma osa ka sellel, et kutid talle aasta eest peksa andsid... Oli raibe Si venda solvanud vms, v�ikses kohas suur asi. Poodi pidas vist rohkem keegi Laine, ei s�venend, kas Vitali naine v�i mitte. See t�di oli ka �htu otsa ��dikat joond vist, sest kui enne oli lokaalis neli inimest ja sisse vajus v�ikeste vahedega 30, plaksutas ta lihtsalt k�si ja huilgas, kui tore kui tore, et me ikka k�ik tulla saime ja seal oleme ja konjakit tahame. Diil oli muidu soodne, l�ksime l�bi hoovi poe poolele, ostsime sealt v�rke ja j�ime baaris, kus tegelt pidanuks eraldi hinnad olema. �ks kuradi pikk laut oli see nagunii, v�lipeldikuga, kuhu C oma telefoni uputas. Moodsal pillil oli aga p�lev taskulamp k�ljes ning C urgitses kahe lauaga selle j�lle v�lja. Eriti Eesti Nokia.

Mingi trikiga saime ka piirivalvetorni ronida. Aga seda ei tohi keegi muidugi teada. Karmilt k�rge oli, karmi kaameraga ja toreda veneaegse m��bliga. �sja olid tulet�rjeinspektorid k�inud ja leidnud, et hiljutine remont on k�ik valesti tehtud. Ehk olid ehitajad v�hemalt k�rgusekartjad.

Eile lugesin n�dala aja lehed siis tagantj�rgi l�bi. Kuigi � �tles seda n�hes, et "vaata, mis t�na r��gitakse ja kui sellest enam ei r��gita, polegi oluline", ei j�tnud ma jonni. V�ttis tunde ja ainus asjalik info oli Deli24 sulgemine. Seegi negatiivne uudis, kuigi p�rast viimast korda seal autot remondist oodates 2x0,4 kohvi j�rjest �ra luristamine v�ttis tundideks eluisu �ra.

T�na helistas aga ootamatult don E, kes l�petas just 4aastase londonielu ning j�lkusime kolm tundi vihmases vanalinnas. Teine t��p�ev j�lle perses sel n�dalal, aga teda oli �tlemata tore n�ha. Kui aus olla, n�gin ma teda k�ll teist korda elus. A niuksed s�brad ongi toredad, kellega saad t�hjalt kohalt kuskil Baker streeti keldribaaris tuttavaks, laaberdad kaks p�eva Camdenis, korra poole aasta jooksul helistate, j�ulude aeg kui Eestis k�ib, �ritate kokku saada, sittagi, aga ikkagi ei kustuta numbrit m�lust nagu enamikuga niukestest uutest tuttavatest aasta-paariga juhtub.

Kommentaare ei ole: