Esmaspäev, august 23, 2004

S�itsin pool p�eva m��da Tallinnat ringi ja inspekteerisin kohvikuid. Enamus ajast kuulasin Dag� "Isaga draakonil", kuna eile vahtisin l�hedalt �hte samanimelist jahti t�kk aega Pirital (laul oleks nagu ka kohati merelt a siis j�lle midagi muud), kuu l�pus tulevad nende suured v�istlused sealsamas ja Ruhnus anal��sisime �he tundmatu Lauriga Tartust selle v�luva pala s�nu. �ieti kui Vitali oma Smokie j�lle peale pani ja me vaid pool Toiduklubi plaati l�bi olime saand laulda, vihastasime ja l�ksime �ue draakonilugu peast �misema. Ei tulnd aga korralikult meelde, mis j�ttiski vaid r��mu tuttavate kohtade heniaalsust lahata.

Vihma tuli nii koledalt, et tsiklit ei julgend v�lja ajada, eile j�udsin nagunii paar korda Koplis m�rjaks saada, kui jahti j�lle vette lasime. Kainelt see k�ik muidugi ei m��dunud, p�rast lahe peal tiirutamist ka veel ja �he soome papi mastis k�imist.

Nii... n��d peaks midagi naljakat kirjutama, p�rast j�lle keegi kurdab, et igav sissekanne. V�ibolla see, et neljaba �ritasime Tuksi minna, peagu Dirhamis Noarootsi kant. V�tsin �hendust teise ekipaazhiga, selgus, et neil Padise kandis juba t�kk aega tagasi kumm purunend. Autoabi tulla Haapsalust 45 min p�rast sellest hetkest. Siis l�ks autoabi ise katki. Siis tuli neile j�rgi �ks s�ps Tallinnast, tema pumbast polnd abi. Siis laenati mingilt mutilt telefoni vastu teine pump. Ikka sittagi. Siis oli vahepeal autoabi selle pandiks olnud telefoni peale tagasti helistanud. Siis kui toru k�es, helistasid meie omad autoabisse tagasi. Siis tuli autoabi Tallinnast kohale ja viie minutiga oli asi korras. V�i siis kokku nelja tunniga. Meie m�ngisime ainsate klientidena Roosta v�luvas k�mpparis bowlingut ja lahendasime rists�nu. �htu j�i igatahes l�hikeseks, sest kes oli end enne t�is joond, j�i kohe magama l�puks �igele �uele j�udes, kes polnd, tegi kiiresti.

Ise uinusin k�rmelt l�kke k�rval m�ttal, et hommikul Narva s�ita. Muud �gedat piirilinnas polndki kui delfiiniliha proovimine miski kokkade v�istluse raames. Imelik pooltoores aine oli ja veel imelikum, et ikkagi delfiin... see on nagu s��ks pandat, B�mbit v Lassiet. Aga sitt oli see liha nagunii, kuigi eksootikat serveeris mingi skandinaavia kokkade islandlasest kunn. Nalja ei saanud, �htegi inimest ei tundnud ka sealt peale �he endise kolleegi ja �he koka.

M��da s�gisest p�hjarannikut tagasi kolistades l�petasin The Cryptographeri (veniv, aga omap�rane) ja veendusin, et Kalvi m�is ei meeldi siiski mulle. �ldiselt ju tore ja meil haruldane ehitis, aga kahtlane k�rvalhoone, j�lgid kujud igal pool ning veetlevate lillornamentidega metallm��bli juures v�ligrillis olid �hekordsed n�ud. No ei suudeta asja terviklikult lahendada. Eriti ebaj�rjekondlalt oli l�henetud muruniitmisele.

Peaks millegi kasulikuga tegelema ehk raha teenima, aga see t�hendab teiste inimestega suhtlemist ja see omakorda l�peb kurvastamisega, kui palju inimesi on valel ajal ja vales kohas. V�hemalt t��alaselt. Peaks kuidagi institutsionaliseerima v�i kapitaliseerima selle hoiaku, umbes nagu N ja E tahavad teha oma firmat, mille p�hiteenus oleks inimestele m�rku anda, millal on aeg l�petada. V�ibolla olen ma ise muidugi ebaadekvaatselt positsioneerunud ja maailm on t�iuslik. Kindlasti peab see paika teadust�� juures, kus ma juba neljandat aastat �ieti midagi ei tee...

Kommentaare ei ole: