STV

STV haare on hirmutav. Pärast 2,5tunnist tontide hilinemist sai veerand tunniga ühendus paika ja gmaili lehele minnes suunas kolinal venekeelsele. Olen vist igaveseks nende keele- ja kultuuriruumi nüüd ühendatud koos internetiga.

Lutheri needus

Hea, et Hardo Aasmäe minutid Terevisioonis ikka alles on. Ma tõesti ei kujuta ette, kellele sobiks paremini särasilmil teatada, et esimene revisjonist oli Martin Luther King. Ega see lihtne ei ole muidugi, tuntud tisler Alexander Martin Luther ju ka veel. Ja siis tema pojad Christian ja Carl Luther, kellest on vaid samm Andersenini. Ja kolmas, sohipoeg Lex Luther (kavalalt Luthoriks muutnud). Veel Luther Vandross ja...

Jama hakkas ikkagi sest Atlanta neegrist tegelt, kes sündis ju Michaeli nime all. A oli ikka vaja Martiniks muuta ja kogu ülejäänud ajalugu oma musta perse keerata, ah?

Õnneks tuli nüüd pulti Kulo juubelit tähistav Kojamees, kes ajab veel süüdimatumat vakstut kui KesKus ja Kesknädal kokku. Rahunesin. Välbakene toibus ka veitsa pärast.

Astun rahulikult hämaras lossis suitsuruumist välja, kui mulle vaatab otsa paarkümmend meetripikkust uudishimulikku silmapaari. Kuna süda ja hingamine seiskusid ehmatusest, suutsin vaid 'issand' kõõksatada, aga kui selle peale ekskursioonile tulnud lapsukeste järelvaatajamutt ebapedagoogiliselt naerma hakkas, taastus murdosa sekundi jooksul vähemalt vihane hingamine ja ma käratasin bandele 'minge kooli!', meenub läbi udu. Tädi enam ei naernud, lastest mõni küll, osad vist hakkasid nutma... v. piinlik.

Ei noh, Paul-Eeriku portaalis on ta nimi niukse fondiga, mis suurendas eestlaste püsimise osas kõvasti kindlust. Sellest on ju vaid samm lastesöömise, kanadel pea otsast hammustamise, mustade sõrmeküünte, hauakivide tõukamise ja saatanakummardamiseni. Okei, võibolla on tegu mingi ülla keldi ruunide ainesega, aga doch. K arvas, et white-power mehed kasutavad seda fonti sama rõõmsat kui satanistid. Nii et rahvastikupoliitika visuaalseks väljenduseks on meil ikkagi puhas eugeenika.

Ikkagi, kuidas seda paavsti täpselt seal ahju ees valiti? Arvestades, et murumütsikese alla sai põdur frits, siis jääb üle vaid nõrgima lüli variant. Aega võtab, kaua võtab, vastatakse peamiselt piibliga seotud küsimustele, sekka ehk midagi kontratseptiividest ja finatsmahhinatsioonidest, keegi ei taha tegelikult paavstiks saada, kuna kardinalielu on ju imeline. Vahepeal korraldatakse rikkalikke söömaaegu, mõned korralised defibrillatsioonid ja nuuskpiiritused jms.

Ja hääletatakse järjest üksteist välja, aga niipidi, et viimasele saab öelda: 'You're the weakest cardinal, goodbye.' Nii saab kiiresti vanadest kardinalidest järjest lahti ja elu on üldse natuke põnevam kui aastakümneid sama juurvilja jalgu pestes ning sõrmust suudeldes.

PS aga sellest saab küll eraldi näituse kunagi, mis imekollaazhe ajalehed küll värvika suhkrutrahvi teema illustreerimiseks välja on mõelnud. saab mingi suhkrunädalagi ehk teha, kus varud hakkama pannakse + äge näitus. mis meenutab, et mitu pikka päeva tühja suitsuriiuliga kohvik ütles mulle üleeile vabandavalt 'noh, meil on ju ka südamenädal..."

Ongi selge: mu elu mahub seitsmesse prügikotti ja neistki on paar tk mõttetud.

Formerly known as koju jõudes helistas Emor. Tavaliselt küsivad, mis poes ma käin ja mis sitapaberit kasutan ja mitu riba võtan vms, aga täna lendas tädi täiega peale:
- Meil on siin üks küsitlus kassiliiva teemal..
+ Misasja? (suht kindel olin, et keegi teeb lolli nalja nt, nagu U ja S kunagi lasid minuga Eesti Raadiole telefoni intervjuu teha mulle võõrama häälega endisel töökaaslasel)
- On teil peres ka kassi?
+ Ee... (vaatasin rõduaknal töllerdavaid tuvisid)... peaks vist muretsema... ee.. ei ole tegelikult, jah.
- Kahju, siis pole teiega millestki rääkida (häälega, nagu oleks mu olematu kass just auto alla jäänud).

Tegelt ongi see lauatelefoni juures meeldivaim osa, et mingid küsitlejad ja Rootsi kvaliteetpesupulbrit (kohaletoomisega!) müüvad tibid helistavad. Ja Sumpsi ema ka vahel. Emor valis küll mobiilile, olen vist end kunagi üles andnud sinna. Viimati helistati küll öise alkoholimüügi teemal. Paraku tärkas mus sotsiaalne vastutus ja esitasin üsna konservatiivse visiooni. Endale keerasin...

Edasi. Nõmme mäest üles sõites nägin põtra. Ei viitsin tagaistmelt fotokat küünitada, R kaalus telefoniga pildistamist a ei viitsind. Igatahes elajas seisis kõik neli jalga harkis keset teed ja ütles nukralt 'muu'.

Valisin erutusega 112:
+ tere, kuhu ma pean teatama, kui linnas põtra nägin?
- kuskohas?
+ nõmme mäel?
- kus täpselt?
+ noh, siin, kust üle tee saab...
- seal hüppetorni juures?
+ ei, vanaka poole läks
- ahah. vastu võetud
+ tavai

J ütles põlise nõmmekana, et see on üsna tavaline, et keskuses uitab mõni isend ja küsib möödujatelt, kuhukanti vanakas jääb. Mingi homing moose ilmselt.

Ja Mike nägi kesklinnas jänest täna! Rohelised vist toimetavad loomaaia väravatega, varsti on ninasarvikud mööda Mustamäed laiali. Kui neil neid on ikka. Kaamliga kohtumine oleks ikka ägedam, kuna põder on erakordselt lolli näoga.

Võibolla läheb loomauudiste alla ka see, et Avatud Eesti Fondi sünnipäeval räppis (või kuidas seda toimingut ka ei nimetata) Tommy Boy revolutsioonist. E kurtis, et ta pole veel Mamma Mia neljandas reas istumisest üle saanud ja pages kuskile nokupatsioonimuusjomi sügavustesse. Oranzhi oli kõvasti, suursaadikuid ja ukrainlasi ka. Kohalikke poliitikuid vähe. Masendav.

Aga mina pidin pakkima tulema. Tänasega siis lõpeb see, ometi.

Nüri päev. Eilsest laevavärvimisest räme peavalu ja sinised käed ning kingad. Põnevaim osa siiani olnud see, kui keegi ingliskeelne tädi arvas, et mu numbril vastab Estonian Air. Ei, hetk tagasi tuli tumesinise suuga sekretär, kes oli hajameelselt pastakal lahti imend. Hämmastav empaatiavõime. Aga tema puhul isegi ei imesta enam niukeste asjade üle.

Ubjuu

Järjekordne (ehkki minu ilmselt viimane) hommik Õismäel. Mänguplatsil tatsab ringi poolemeetrine tüdruk, puhas punane jope seljas, võluv valge mütsike peas, lõua alt ilusasti kinni nööritud, et kajakad ära ei viiks. Aastaid plikal ilmselt paar, aga oskab juba rääkida. Vähemalt üks sõna on selge - 'ubjuu', mida korduvalt oma emale karjus...

Võibolla on isal selline töö? Võibolla räägib isa emaga nii? Võibolla kasvatatakse väikesest Maashast teadlikult Musta Mambat? Igatahes käes oli tal veel lauatükk, kus kindlasti sees parasjagu roostes nael. Liiga täpselt mu silm ka ei seletanud.

Plaanitud väikesest tsiklitiirust Nõmme-Õismäe-Nõmme sai kuuetunnine Nõmme-Pelgulinn-Viimsi-Vanalinn-Õismäe-Keila-Joa-Paldiski-Niitvälja-Keila-Nõmme tiir. Tõhus õppetund tuulega võitlemisest, läbi mudaloikude sõitmisest ja pehmetel pinnastel ning killustikul ronimisest. Seda kõike pisikese chopperiga, raisk. Elus vähemalt, ehkki kogu senise jooksul pole kokku nii palju sõitnud kui täna. Siiski mõtlesin, et ei peaks äkki tegelema hobidega, kus end igal sammul lolliks teha saan. Mõõduka mõnitamise saatel R ja K muidugi õpetasid ohtralt ka, seda ei saa nüüd lasta päris raisku minna. Õnneks on nad mudavurrimehed mõlemad, nii et eriti tihti koos ei sõida.

What's dog got to do with it?

Selline anekas Baskinilt täna EPLs:

”Kas laupäeval tohib magada oma naisega?” küsib juut rabi käest.
“Tohib.”
“Aga armukesega?”
“Armukesega ei tohi.”
“Miks?”
“Sellepärast, et laupäeval ei tohi juut saada naudingut.”
“Ma loodan, et see on tõukoer?!”
---

Kuidas koer nüüd ikkagi asjaga seotud oli? Hulluks võib minna omiku vara.

Tagasi tulevikku

'Need ajad on Eestis möödas, kui inimesed keldrites elavad', ütles mingi Maksuameti eit veel kategoorilisemalt kui mu oma ema. Jutt käis eluasemelaenu intresside mahaarvamisest, mida ta soklikorrusel (mis ei ole pööning, vaid poolkelder) reaalseks ei pidand. Üritasin seletada, et vot Kesküla Kalev kirjutas just Ekspressis, et trendikas on maa alla tagasi kolida a ta on vist Kesknädala lugeja pigem.

Igatahes viimasest viiest tunnist veetsin kindlalt kaks erinevate ametkondade ooterezhiimidel. Maksuameti Walking on Sunshine kõlas kõige räigemalt. Linnavalitsusel lihtsalt mingi primitiivne pinnpinnpinn. Ja Nessun Dorma on jätkuvalt maailma kõige parem lugu, miks nad seda ei vali?? Igatahes sest loost viidates - vaadake, lapsed, Sisemerd. Paras depressiiv-aperitiiv kohe tulevale Allakäigule. Ja kuulake sinna vahele Sibula Riksi sinist plaati. Kultuurne enesetapp vähemalt.

Uute ministrite nimesid vaadates peaks Politseinädal küll mitu meeskonda täna välja saatma, et laaberdavaid poliitikuid jahtida. Ajab ju jooma...

No palun. Võiblat nad teevad nalja muidugi. Või samas - nii ilgeid torakaid on mõneti isegi loogiline nii jabura nime all müüa. Esimene päev ehituse-sisustuse saitidel kolades lõppes, nagu näha, halvasti.

Telekas jäi insertsist ETV peale, kust algasid pavka funeraalid. Pann muretses, et pikk tseremoonia tapab ilmselt pooled põdurad kardinalid. Ma Arni 'fiiberpea' Alandi kommentaare ei kuule, aga ehmatasin tormilise ja kestva aplausi ning skandeeriva karjumise peale. P oletas, et küllap ütlevad tooste. Ja siis mängivad 10-kilose matusepärja maha ning teavad, kes järgmisena läheb. Või panekski kohe selle uueks paavstiks?

Aga päriselt - kas me sellepärast bloge tahtsime, et teada saada, kui perses kõigi elu päriselt on?

Ma endast igatahes täna parem ei kirjuta. Kui, siis vaid seda, et prantslased ei saatnud mulle ühtegi mereriiet pärast kuu-paarist ootamist. Nii et purjeta seesuvi. C käis ka alatult üksi viimast Musto jopet ostmas hetk pärast uudist. Et tsikkel ei tööta, siis ka ei sõida seesuvi. Taaskord. Nii et new hobby wanted. Badly.

Kurja kodaniku telefonikõne vastu õhtut lubas nagunii palju verd, Eesti ja Brüsseli lipu demonstratiivset põletamist ning Stalini taassündi. Ja nagu ma uduselt mäletan, algas kõne sellest, et ta sai poest hallitanud leiba ning süüdistas selles riiki, kelleks personifitseerusin selle veerandtunni jooksul jooksul mina. Panin telefoni speakeri peale, toru lauale ja tegelesin messengeriga edasi samal ajal. Lõpuks viskas taat toru ära, nagu ikka, kui oli end ropendamiseni üles kruttinud. Avaliku teenistuse tipphetked, indeed, aga ei midagi püsivat. No man is an island.

Sekretär tõi ka ühe Tartu penskarite kirja, kes kirjeldasid elavalt Okki ja Tootsi töötasusid ning palusid endale kuu aega mitte pinssi maksta ja kui nad siis ka surnud pole, haigekassa kulul väike süst teha. Kõik riigi hüvanguks! Homme vastan sellele kirjale. Polegi ammu Tartus käind. Võiks natuke suuremalt ikka ette võtta. Avalikud hukkamised, tuleriidad, uputamised, rattaletõmbamised. Kuigi pensjokatega pole vist väga kaua nalja. Lähvad krõks puruks või siis venivad nigu tolmune tatt ja räuskavad ikka edasi. Mõtlen veel veits.

Kolmandal päeval võttis ka laenuhaldur toru lõpuks. Elas. J märkis tabavalt, et tõenäoliselt on see kaader, kes esmalt Q-gsm'i putkasid piiras ja seejärel K-arvutis oma koledaid pilte ilmutas, nüüd panku ummistamas oma tarbimislaenuga. Mul on kõigest kodu vaja.

Otsustasin, et õpin ise karpussyt parandama. Niuksed ilmad ja mul ei lähe tsikkel käima raisk. Ja kui ei sõida, müüb reeder ta maha. Eelmisel suvel juba ähvardas. Tegin täna kindlustuse ja puha, ehk saan väljalaenatud kiivri ka tagasi sel nädalal.

A läheb kaheks päevaks haigemajja. Mis tähendab:
1. Ma peaks esmaspäevaks kõik tegemata asjad ära tegema
2. Tõenäoliselt ei tee ma mitte midagi, kui ta mul kõrval ei karju.

Aga valitsus tuleb lahe. Võiks kihla vedada, kas Kesk paneb Olev Raju rahandusministriks või mitte. Taburet on neil kuidagi nadi läbimõõduga mu arust igas vallas pärast liberiseerumislainet.

Isegi mina ehmatasin, kui Vatikani kodukal on kenasti J.P. pilt ja miskid aastad ning selle kohal ripub närviliselt link "Vacancy of the apostolic see". Selle all peitus küll tegelt Universi Dominici Gregis, mitte 'Pope wanted. Badly. Full time. Near Rome', aga teeb sisuliselt sama välja.

L tegi typo ja näed, mis juhtus: http://kcal.blogpsot.com/. Esmalt küll arvas, et ma olen kardinaalseid uuendusi läbi viinud. Nope, not cardinal. Aga megasait tõepoolest.

Leidsime Öga omiku, et telefonile tuleks panna Ok nupu asemele Tavai nupp. Ja Enteri asemel peaks ka Tavai olema arvutil. Selgem.