kodanikupäev

Ikka tõsise hirmuga läksin täna Ristiku põhikooli õpilastele kodanikuksolemisest rääkima. Niisama raske teema lihtsate sõnadega seletamiseks, ammugi siis 6-9. klassidele ning eriti sellele koolile. Julgust ei lisanud, et rahvusringhääling näitas eile, kuidas sealsamas ruumis ss-rivo ära suri ja see ss-mulatt, mistand oligi, üleni valges, klaverit mängis (kuigi teist, põrandavärviga üle võõbatud pilli).

Läks aga täitsa lobedalt, kuigi mul keelati igal juhul ropendamine ja kahemõtteliste naljade tegemine, mis ei jätnud mu repertuaarist just palju järele. Sammusin siis kiiruga trepist üles nagu Matvere eile ja kui aula ukse taga mingi tatt tähtsalt teatas, et sisse ei tohi minna, ütlesin talle ülbelt 'mine perse' ja trügisin mööda. Jumal kui piinlik mul oli, aga aktusel olin viisakas!

A muidu läks hästi. Üks potter teadis, misasi on aus kaup, teine oli UKi kirbuturul käinud ja kolmas küsis pärast mu pooletunnist ettekannet õhinal "öelge, kuidas ma kodanikuks saaksin?"

Kaasaja noorte kodanikujulguse illustreerimiseks siia lõpetuseks (juba netis leviv) väike mataülesannete valimik sama kooli üheksandikult:

Nimi:________
Hüüdmini:________
Gängi nimi:_____________

1. Siimul oli 0.5 kilo kokaiini. Kui ta müüb 80g sellest Matile 3 sotiga ja 90g Ollile 4 soti eest siis mis on ülejäänud kogu tänavahind mis talle kätte jäi?

2. Daniel "pimpib" 3 litsi. Kui iga litsi hind on 5 sotti sõidu eest siis mitu sõitu peab päevas iga l*** ära tegema et Daniel saaks oma igapäevase 5000 eeguse hero laksu kätte?

3. Trev sai röövmõrva eest 6 aastat, saagiks aga 350tuhhi mille asukohta ta ei avaldanud. Kui ta naine raiskab 33,1 tonni kuus siis kui palju pappi on alles kui Trev välja saab?
Boonuspunktid: Kui palju saab Trev juurde pärast oma naise mahalöömist?

4. Leo varastab Joonase rula ja põgeneb Joonase eest ära 50 Km/h.
Joonas laeb seejärel oma väikest 9mm'st sõpra. Kui relva laadimine võtab 20 sekki, siis kui kaugele jõuab Leo põgeneda enne kui ta vagaseks tehakse?

HEAD LAHENDAMIST!

kolõvan

Muidu sa ju tead, et raske aeg läheb varsti üle, aga lisaks muule stressile urgitseb praegu veel teadmine, et peame taas kontoriga kolima. Situ24 on ju nii tõhus dementor, et piltidegi vaatamisest hakkab halb, mõeldes, et ma peaks pärast aastaid vanalinnas järsku kusagil ajakirjandusmajas või Narva maanteel töötama hakkama.

Eile mõtlesin Toompeal ühte imekena pinda vaadates, et ah, ei maksa snoobitseda (kuigi me oleme pigem hubasuse peal väljas ja vanalinnas on tegelt väga ebamugav tänapäeval), võib ju ka mujal olla a kui täna tööle stepates nägin Kuuskemaa Jürkat Koorti kitse juures Depeche Mode'i saatel mõtlikult suitsu kimumas ja üles Toompeale vahtimas, sain aru, et see on ikka õige koht, rääkigu see vuntsidega naine, mistand oligi, Tiina Mägi, mis ta tahab.

23 F

Ma ütleks, et "Vaikne muusika" on nihukse taseme elamus, et seda suudabki Eestis pakkuda ainult Draamateater. Tekst tegi poole tööst muidugi kah, aga pärast "Kopenhaagenit" ei mäletagi ma midagi sellist.

Selles osas ma küll nii kindel veel pole, kuivõrd oli vaja pooleteisetunnisest etendusest panna tugev kolmandik alguses Mozartit esitavale keelpillikvartetile, aga hulga Noreni teiste tööde kõrval on VM ikka täielik lühivorm.

Teine tänase päeva segadus on kah siiani küsimuse vormis: kuidas saab mälestusmärki mälestada? Mõtlen seda reaalipoissi, kelle juures täna koogutati. Meenub mäng lapsepõlves ema.. er.. tualettlauaga, kus peegli kitsamat osa sai nagu ust hinge peal liigutada ja kui see hästi väikse nurga alla suure peegli vastu keerata, tekkis lõpmatu hulk peegeldusi. Milleks?

jälle välismaal!

Ma vist saan aru, miks mu vanemad enam-vähem igal aastal Egiptuses käivad - mul on nüüd Tartuga natuke samamoodi.

Alustame sellest, et töönädal lõppes nii, et suutmata otsustada (taas), kas tappa ennast või kõik teised, jäin reede õhtal pool kümme magama ja ärkasin ca 14h pärast. Kvartali keskmine uneaeg kahekordistus julgelt. Raske südamega istusin naise juhitud autosse, mõeldes, mis töö jääb kõik tegemata, kui palju pesu pesemata, aga plaan oli Pannil juba päeva-paar paigas ja põgeneda ei saand.

Teel arutasime, et kuni me suudame veel suht spontaanselt nädalavahetusel Tartusse lihtsalt jooma minna, ei ole me veel vanad! Soovmõtlemine või soovimatus mõelda, aga vist üle aastate võtsime selle lõpuks ette.

Maailma ilgemais ilmas laubaõhtal Tartusse jõudmine hilines tunni, aga laud vastavatud Volgas ootas. Suaree oli peen, ent igavavõitu. Koksid suudlevates tudengites oli juba elavam (sealgi elav žääzz), veendusime, et Taverna on alles, paar tundi pidasime vastu ka lärmakal breketikandjate amelemisfestivalil Illukas - R2 peo nime all, kus pold sisuliselt ÜHTEGI tuttavat, aga õnneks laekus heas vormis P-karu, saime tasuta kõik sisse ning Mart mängis meile bailandot kahekümneviieka eest.

Pudelile veinile, paarile vabale kuubale ning ohtratele mohhiitodele vaatamata oli omikul oma Turu uulitsa urkas ärgates nii hea, et skippisime Aura, läksime klassikalist rada pidi Vildesse (ootamatult halb) kohvile, tutvusime raamatukogu ees torude-led'i värviinstallatsiooniga (paraku ka Tartus) ning vurasime Viljandisse ainsa jõukohase žanrina naivismi nautima.

Kondas võttis oma inimtühja sülega meid avali vastu, aint Armeenia joint oli pühabal kinni. Jäime tuntud kvaliteedis Norra köögi juurde (kabanoss&co), teel tagasi pommisime mu vanematekoju sisse rünnates veel natuke kooki kah. Selgus, et mu visiit oli tänavu teine, nagu märkis täpse arvepidamisega moor, kuigi vaidlusaluseks jäigi kord, kui ma suvel tuppa ei astunud, kuna nad olid kõik õues - kas see ikka tuleb arvesse. Ema meelest ei tule!

A muidu - päike paistis, mina ei pidand roolis olema, kõikjal oli lumi, natuke isegi veel värve looduses (eriti enne Raplat, kusse rekka kraavis püsti oli) raadiost ei tulnud jõululaule (no Talinasse sisse sõites üks oli, aga seal pold enam lund) ja ma ei osanuks kvaliteetsemat vahetust kahele (vedela) sitanädalale välja mõeldagi ja kirunuks ikka kõvasti, jäädes mingi krdi töö ettekäändega linna. Tänaseni pole Tartus tehtud ostud ka veel krediitkaardiarvele jõudnud, nii et täielik välismaa, aint roaming puudub.

Aitäh, Tartu (kuigi me ei suuda su meeri nime meenutada).