Laupäev, august 15, 2009

Dekaadi nüriduspreemia laureaat


15.08.2009, Postimees

Labased laulud

Lauljaid ja bände tekib tänapäeval nagu seeni pärast vihma. Sellega on ka laulud muutunud labaseks, neil ei ole meeldivaid sõnu ega viise. Kes on muusikaga kokku puutunud, see on märganud, et mõnel mängijal on kitarr nagu malakas käes, sellega vehitakse rohkem üles-alla kui keeltel mängitakse. ENSV ajal toimusid ansamblite ülevaatused, nende järgi anti ka vastavad esinemise kategooriad. Ka praegu tuleks selliseid nõudeid rakendada.

Heal muusikalisel tasemel olid ja on Suveniir, Kukerpillid ja Rock Hotel. Tänapäeva muusika on selline, et selles on kolm kitarri, trummipõrin ja kiunuv laulja. Laulu ei laulda, see on nagu raamatu lugemine, tantsida selle järgi ei saa.

Ei usu, et estraadimuusika hääbub. Teist Toomas Anni taolist laulumeest ei ole silmapiiril näha. Siiski – Jaan Tätte tõmbab paadimootori nööri ja kutsub Udupasuna kontserdile!

Aleksander Kõrgesaar,
Jõgevamaa

16.09.2005, Päevaleht

Kolm kitarri ja kiunuv laulja

Tänapäeval kerkib lauljaid ja bände nagu seeni pärast vihma. Sellega on laulud labaseks muutunud, neil ei ole meeldivaid sõnu ega viise.
Kes on muusikaga kokku puutunud, see on märganud, et mõnel mängijal on kitarr käes nagu malakas, millega vehitakse rohkem üles ja alla kui keeltel mängitakse.

Eesti NSV ajal oli kultuuriministeeriumis paika pandud, milliseid laule võib laulda. Toimusid ansamblite ülevaatused, nende järgi anti ka vastavad esinemiste kategooriad. Ka praegu tuleks neid nõudeid rakendada.

Tänapäeval on heal muusikalisel tasemel ansamblid Suveniir, Kukerpillid ja Rock-Hotel. Nende muusika on meeldiv ja mahe. Selle järgi saab suurepäraselt tantsida. Tavaliselt on noorte muusika selline, et selles on kolm kitarri, trummide põrin ja kiunuv laulja. Keskealised vajavad mahedat muusikat ja sarmikaid laule.

Aleksander Kõrgesaar, pilli-, laulu- ja tantsumees Vaiatu külast

25.04.2005, Päevaleht

Muusika pole lörtsimiseks

Vaatan lauljaid ja pean tõdema, et nad ei oska korrektselt riietuda. Sellele ei pöörata tähelepanu. Televisiooni tullakse esinema vanades katkistes pükstes, millest lausa põlved välja paistavad.

Ansamblitel on kujunenud mingi labane muusikastiil, nagu kass keksiks klaveril. Laulu ei laulda, vaid see on nagu raamatu lugemine. Öeldakse, et selline sobib tänapäeva noortele hästi. Kes ei oska muusikat hinnata ja kultuurselt tantsida, sellele sobibki see muusika suurepäraselt.

Ei taha kuidagi uskuda, et estraadimuusika ja lustakad laulud on kadunud. Usun, et need kõlavad paljudes Eestimaa paikades, sest keskealine põlvkond vajab mahedat muusikat ja sarmikaid laule.

Aleksander Kõrgesaar, Vaiatu küla

05.11.2004, Õhtuleht

Lauljate ülevaatused tagasi!

Kui tahame, et noorte muusikakultuur läheks paremuse poole, tuleks neile ülevaatusi korraldada. Nõrga tasemega bänd võib esineda ainult oma rahvamajas ja vaid hea tasemega televisioonis.
Mõnel mängijal on kitarr nagu malakas käes, sellega vehitakse üles-alla. Eesti NSV ajal oli kultuuriministeerium paika pannud, millist muusikat võis laulda. Toimusid ülevaatused, anti kategooriaid. Ka praegu võiks neid nõudeid kasutama hakata.

Häid ansambleid on tänapäeval vähe: Suveniir, Consilium, Kukerpillid. Nende muusika on meeldiv ja mahe. Selle järgi saab tantsida.

Tavaliselt on nii, et kolm kitarri, trummide põrin ja nende seas hädine, kiunuv laulja – selline ongi meie muusikakultuur. Esinejad peaksid olema korrektselt riietatud, laulul olema meeldivad sõnad ja viis. Aga nendele ei pöörata kahjuks tähelepanu.

Keskealine põlvkond vajab mahedat muusikat ja sarmikaid laule.

Aleksander Kõrgesaar, laulu- ja tantsumees

8.01.2000, Postimees

Muusika jätab soovida

Praegu toimuvad eesti kergemuusikas seletamatud protsessid. Silmapiiril ei ole ühtegi noort, kel oleks meeldiv hääl ja võiks loota, et temast saab populaarne laulja. Kui mikrofon ja võimendus ära võtta, siis tuleks enamikul lauljatel laulmisega hüvasti jätta.

Olen vaadanud laulusaadet "7 vaprat". Mulle näib, et seal on rohkem noorte koht, kus nad end näidata saavad. Et nii suure avalikkuse ette minna, peaksid noortel olema soengud korras ja riietus korrektne. Paraku tullakse esinema katkiste pükstega, lausa põlved paistavad välja. Kultuurne noormees ei julgeks nii sõbra poole küllagi minna, saati siis televisiooni esinema.

Kurb on seegi, et algajad lauljad on ära unustanud head eestikeelsed laulud. Ega nendest puudu ole, aga neid ei taheta lihtsalt laulda. Eestlane peaks siiski austama oma rahvast ja eesti keelt.

Kui tahame, et meie noorte muusikakultuur läheks paremuse poole, tuleks seadusi muuta. Ei tohiks lubada publiku ette ebakorrektselt riietatud ja sassis pikkade juustega noormehi. Praegu labastatakse sellega muusikakultuuri.

On küsitav, kas sellist muusikat on üldse vaja. See ei kõlba kuulamiseks ega tantsimiseks.

ALEKSANDER KÕRGESAAR, Jõgevamaa


Kusjuures Leedus läheks selle viljaka taadi ettepanekud ilmselt läbi.

Kommentaare ei ole: