neljapäev, oktoober 14, 2004

Midagi on s�gisel igatahes juhtunud. Autom��gi ja -rendiga seotud inimesena, r��kimata would-be tarbimisk�itumise eksperdist peaksin ma seda ju teadma. Aga silme eest l�heb mustaks ja m�istus kaob, kui maja ees juba teist kuud �htul parkimiskohta ei leia. T�na n�iteks pidin j�tma t�pselt selle teeraja ette, kust minitiblad kooli l�hevad, k�igil kindlasti v�tmed peos, et kriipe teha ning mu v�ljaulatuvast antennist munn v��nata. Uuel autol pole esikoopas lihtsalt antennimootori jaoks ruumi. Taha v�ib samas karja hiiri elama asutada, nii k�rgeks see Chrysleri perse aetud. Kolmanda p�eva kohta on k�ll p�ris kehv tulemus - iga p�ev avastan tema juures mingi vea. Aga las see teema olla praegu. Nagu ka Avis �tles - j�lgime seda eksperimenti k�ik huviga, et keegi ostab Ameerika auto. C t�na m�rkis, et ma ei kirjuta siin uuest autost �ldse, a no mida mul on �eldagi. Esmasba sain k�tte a siis oli nii sitt olla, et pidevalt k�rssav sidur ajas lihtsalt oksendama ja kolme p�evaga olengi 100 km s�itt aint.

Hiirtest r��kides veel �ks remark - ma kardan, et s�in t�na t�iesti teadlikult chinchillasid (sh-t�htede puudumisel ei hakka eesti keeles kirjutama). Arvasin, et miski lind, t�psustades selgus, et rott mis rott. Aga maitses t�itsa tavaliselt kuigi liha oli sama v�he kui isegi stressivabal pardil. L puhastas samal ajal kuidagi koju tekkind p�tra, aga p�genesin enne selle valmimist.

6FUs (vaatasin p�habast salvestust) imestas t�di, et ��riline riidest taskur�tte kasutab. Ma kasutan ka, eluaeg kasutand ja siiani kusjuures m�ni imestab, et miks k�ll nii. Kaubamaja m��b neid mingi 6 rutsi t�kk ja vahel ostan lausa uusi. A miks ma peakski seda paberist jama tarbima? Pole isegi l�bim�eldud �kok�itumine, vaid lihtsalt mugav ja pehme too tekstiilversioon. Vahel valin hetkelise pedek�itumise ajel isegi p�kstega harmoneeruva v�rvi (no mul ongi pruunikad ja sinised bandannad aint, a p�kstegi v�rve rohkem ei esine). A paljud seda 6FUd ikka vaatavad, kust just tubli idee oleks saanud. Vahel r�dul suitsu tehes olen m�elnud teha eksperiment ja vaadata akende p�hjal, kui palju neist sadadest vastasmaja elanikest mis kanaleid vaatab. Valguse vilkumine reedab �ra, kes sama programmi j�lgib, a minu telku on teises toas ja siis peaks pl�ksima j�rjest enda oma, et aru saada, mis neil �ldse m�ngib.

Riigikogu �ritus oli eile aga �ge. Osutus minu oodatud v�ikese kohtumise asemel k�mnete inimestega seminariks, mida ma 2h taluda suutsin aint selle nimel, et l�pus 15 min s�na v�tta. Pressi- ja infoosakonna juhataja helistas t�na ja t�nas toetuse eest. Eks kirusin saadikuid julmalt kah, mida oma t��ajal p�ris nii vabalt teha ei saanud. Omap�rane kogemus ikkagi. Sai Lauristiniga vaieldud ja puha. Reedel mingi j�rgmine sarnane �ritus. Millesse ma end k�ll m�ssin? J�rgmise aasta l�puni olen oma t��p�evad 101% �ra sisustand t�nase seisuga. Halb. V. halb. A mida ma teen teadmisega, et tegelt tahaks aega, et m�elda, lugeda ja teadusega tegeleda? Sittagi. N�rk.

Kommentaare ei ole: