kolmapäev, aprill 09, 2008

Mina olen Eestis esimest korda

Eilne Sigma Tau ja tänane lavaka kahekümnekolmandama Eestile pühendatud lavakava kirjanike majas tekitasid sellise resonantsi, et ma ei tea jälle, kes ma olen. Äkki ma polegi keegi, kui mu jaoks on sama veenvad Naan, Kreutzwald, Viiding ja Chalice? Ja kas on ilus tänada korraga Karusood ja Maria Lee'd`?! Kumb solvuks?

Vähemasti oli see vahe, et kui ma eile arvasin, et vaatasin 20a tagust aega noore inimese hasardiga, siis tänasel retrospektiivil oli saal nii puupüsti, et mina olin sellest kõigest maani täis ja pühkisin aint pisaraid.

---
Igaks juhuks väike jutumärkideta reit siia viimase kahe kuu kogemusist: Sigma Taud tasub vaadata, Grönholmi tasub, Murdlainetust tõesti ei pea, Boulgakoffi peab, aga võiks kaine olla (erinevalt minust, kes ma pidin eelnevad tunnid Valgevenet vabastama), Kuu aega maal'i võib (M-L Lill hoidis mul käest!), Metsparti tasub, Pornot võib, Jõe voolamist peab, aga Hanesid võlgu ei saa vist paraku enam üldse ja Kunsti kohta ma ei julge öelda. Lugemisi siinkohal ei hinnanud.

PS ja katsugu keegi jälle kiunuda, et ma olen niii kultuurne - endine ülemus tekstis hiljuti "Sa tead seda: kes on Bree lapse isa? Olen confused". Ja mõistagi ma teadsin.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

kes/mis on Bree?

kalor ütles ...

kui sa selle teada saad, oleme me võrdsed!

He ütles ...

Kas Bree pole mitte Meeleheitel koduperenaiste tegelane?