CNN on jagunenud siis kaheks rubriigiks "WAR" ning "AWAY FROM WAR". Tegelt jookseb Dow ka allribal. N arvas just, et kui Aafrikas kusagil s�jav�eline riigip��re toimuks, ei paneks keegi seda t�helegi ilmselt. Peaks minema �le v�tma m�ne pehmema koha. Veidi hiljem oligi uudis Kongo m�nda aega tagasi toimunud massim�rvadest. No vot raisk.

Kodus p�sib olme�revus. Naabrimees oli �leeile k�inud ja joonelt minu tuppa marssind ning t�hjale augule seinas viidanud. �d olid kodus, ei saand s�nakestki vene keelest aru. Vasja lubas eile uuesti tulla, aga persetki. Ostsin natuke juhetki pika jagelemise peale K-Rautas, kus mingeid Eesti-Soome merekaableid alguses pakkuda �ritati. No kuidas mina pean teadma, millist juhet mul vaja on. Nagunii otsisin 10 min seda ahvi laoriiulite vahelt taga, et mul midagi osta �nnestuks.

Stockmannis oli palju huvitavam ikka. K�isin neljap�eval p�rast trenni l�bi, mingi kl 21 aeg. Parkimispapi juhatas mu mingisse mulku esiteks, kus teise auto kenasti kinni parkisin. Vestis vanamees viipas aga reipalt "No kaua te ikka k�ite siis...". Naiivne n�ss. Aga ega k�indki, hiilisin natuke ringi, midagi ei leidnud, �hte tuttavat n�gin, aga tema mind mitte. Vedas. S tuli k�ll vastu hiljem mingi naisega, kes mulle tema projektidest p�ris h�sti ette ei tulnudki. Norisime �ksteist "noh, hull oled v�?" jne ning lahkusime s�pradena. P�ris ostudeta poest ma siiski ei lahkunud. Eesti Ekspressi sain kenas kohalike kirjadega plastikaadis ja uue Cheese`i. Eks neid oleks mujalt ka saanud, aga kuidas loobuda erutusest, et keegi tuttav n�eb �kki su k�es Hullude P�evade kilekotti ning olukorrast puhtalt v�lja tulla. Tegelt ostsin seda grillkala ka sealt sitapaberi k�rvalt. Toiduosakonnas olid ju meeletud j�rjekorrad ja ma ei viitsind mujale minna enam. Efektiivne �htupoolik oli. Kuigi kala pidin �le maitsestama.

L�puni aus olles k�isin ka reede omiku l�bi sealt. 275seid teksasi pidi olema. �htesid proovisin, suured. Siis leidsin �ige numbri, aga ka selle, et nad ei meeldigi mulle. P�genesin tagasivaatamata. Mine tea, mis veel ahvatlenud oleks muidu.

T�na siis Brad Mehldau ja Kreisiraadio. Kunagi ei suuda �ieti selgusele j�uda, kas igasugused festivalid on toredad kontsentreeritud kultuuripommid v�i m�ttetud �hepajatoidud, kus sa �hegi asja �igest maitsest aru ei saa.