Teisipäev, aprill 29, 2003

Ei ole aega, ei ole. N�dalavahetus oli ka kasutu ja kiretu, v�hemalt positiivse poolt. Viisin v�lja n�dala pr�gi, pesin kuu n�ud ja katsusin taaskord v�idelda v�imatuga � tabada ning kahjutuks teha k�lmkapis maailma �lev�tmist kavandavad endised toiduained. Oma osa selles aktsioonis oli ilmselt ka reede�htuses seigas, kus kl 3:35 minust miski karvane ja kahtlane asjandus m��da tormas, k��gist elutuppa. Olin juba suht kindel, et tegu on m�tlemisv�imelise ja �ela pizzal�igu, purgiubade v�i kahe �ksmeelse keefiripakiga. Aga oli KASS. V�ttis paark�mmend minutit, enne kui sain aru, et ta tuli k��giaknast kuidagi sisse, trepikoja katuselt.

Lits �ritas muga isegi nullerdada natuke aga viskasin ta siiski trepikotta. Ajasin Ni enne igaks juhuks �les ja uurisin kinnitust eriti ebaloogilisele oletusele � �kki keegi t�i oma k�utsi meile hoiule, kuna t�di suri �ra v�i lehm poegib. Aga tema ei teadnud ka midagi. S m�tles ka juba, et peakski �kki kassi v�tma. Aga ta selle meeleheitliku m�tte eest sai p�rast. Naist ei leia, viimane variant siis kass v�tta, eksole. V�tku koer parem. V�i lugegu lehti...

Sest neid on viimasel ajal k�ll hea lugeda � igal pool ilmuvad suured reklaamid, mis kinnitavad, et ma olen lehte lugedes ikka �igel teel ja koerad on saatanast. Osad s�numid l�hevad k�ll pisut m��da � nt peldikus lugemine. Kes kurat loeb k�ll pelleris, mina k�ll aru ei saa. Katsun v�imalikult kiiresti �ra sittuda ja et minema saaks sealt. Lehti meeldib �ldse p�sti seistes lugeda, aga peldikus eeldaks see suuremat �mberehitust v�i kaasaskantavat kateedrit. Tundub liiga keeruline + on ka kusemisel ju k�si vaja. Peenemates perekondades isegi sittumisel. Kes siis lehte hoiab!? Aga nojah, ootan raadioreklaame stiilis "uputage oma kassid, kuulate ju meid!"

L�ppenud t��n�dal j�ttis siiski mingi j�lje. Reedel oli �nn korraldada mingitele pedagoogidele Rohelise Energia teabep�eva Linnam�e h�drojaamas. V�imas koht iseenesest � suur betoonehitis kena punase vaateplatvormiga. Mingi 50 f�ssa ja veel mingit �petajat oli. Jumala eest, miuke bande. Keskmine vanus kiskus kolmekohaliseks v�ga selgelt. Koledad olid nad ka, aga s�damlikud. T�nasid p�rast aktiivset Eesti Energia lektorit ja kinkisid talle.. kaktuse. Eriti tore oli osalejatele tunnistuse jagamine. Paljusid nimekirjas olnuid ei ilmunudki kohale, aga aktiivsed t�did v�tsid v�rvilised diplomid ikka kaasa "anname talle edasi" lausega. Kuidagi ei saanud aru, kuidas saab kellelegi viia r��msalt tunnistust osalemise eest teabep�eval, kus keegi tegelt ju EI osalenud. Aga see ei n�inud kedagi h�irivat. K�ik lihapirukad s��di ka �ra paari aplama mees�psi poolt.

P�haba k�isin Moskvas Dga kohtumas. Oli s�damlik. Lugesin trendiajakirja Di �le t�ki aja. Sain teada, et pean riides k�ima nagu Marko Reikop (�likond mingi 35 tonni kokku) ja magama David Beckhamiga. Hea diil, peaks �ra tegema. V�rratult naiivne ajakiri kohati, kuigi paar kena kohta ikka oli. T tuli ka, uuris, mida me s�ime. Kuulnud, et tomatisuppi, k�sis ta hajameelselt "kas saia oli ikka piisavalt?". arutasime siis, et �kki peaks 2 suppi tellima, et 2 kakukest saada, aga lahke teenindajatibi n�ustus �he supiga isegi 3 tooma. T tegi veel v�ikse �levaate linna s��gikohtadest, kus k�igis ebapiisavalt leiba-saia antakse. P�ris v�rskendav vestlus oli.

Uues kohas olen siis ka n��d t��l. Sellest ei suuda k�ll midagi r��kida. Adumatu paik see avalik sektor. Oh jah.

K�rv vilistab t�na juba v�hem. Neetud Mad Sheer Khani kontsert. Seisin k�lari ees 1x elus. Viga. Kaks p�eva elasin nagu �mbris. Pole midagi sellist varem juhtunud. T�na kuulsin aga t��l nii palju uskumatut m�la, et k�rval hakkas vist piinlik mingit vana asja muudkui meelde tuletada. Toredad olid ka Garbareki ja Bona kontserdid, ega muud �elda oska. Phone Boothi v�ib, aga t�esti ei pruugi vaatama minna.

Magama. Rasked p�evad.

Kommentaare ei ole: