Oh hakkaks ometi kõik hommikud nii, et päike paistab ja sa lihtsalt pugised trammiga linna sõites konstantselt naerda. Oled küll ainus inimene, kes midagi loeb, mis mind alati hämmastand on, sest välismaal loevad kuni pooled raamatut või lehte. Hüva, vahemaad on ehk pikemad. A meil loevad heal juhul vaid venkud mingit krimkat, teised jõllitavad niisama süngelt. Nõmme omad ütlesid, et nende suunal lapsed õpivad või teevad lausa töövihiku harjutusi, enamasti kuulavad niisama muusikat. Ilmselt selle vahega, et Nõmme bussis klappidega, mu Kopli trammis nii oma mobiilidest, et kogu see vann kajab.
Libisesin teemalt. Ei, ei hakka kolmandikki omikuist kaugeltki nii, ja Sirp ilmub vaid korra nädalas ja väga tihti ei arvustata õnneks v kahjuks ka R. Palmaru raamatuid. Taiest ennast ei suudaks ilmselt lugedagi, aga
Kääriku Hennu arvustus oli täiesti piisavalt hüsteeriline juba üksi. Head nautimist.
PS Pärast kohtusin postkontoris jälle oma reaaalsusega - saatsin
siukse pildiga reljeefpitsati Tartusse remonti ja mu nimeks kirjutati saatjana AZARI. Kaapo polegi veel helistand, et mida ma muidu ka lõhkeainetest tean...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar