Esmaspäev, märts 16, 2009

verevaene kevadekuulutaja

Poes polnud enam verivorsti! Seda siis mu hästivarustatud geto-Selveris. See-eest kohtasin esmakordselt karni kardinali, ehk tõsist tüsedamat meest, kel rinnas silt "LIHAMEISTER". Ta lihtsalt takseeris ja nihutas paari karpi millimeetri võrra nagu võiks teha koduperenaine Bree.

Kartes end sama lolliks teha nagu lõpevad mu käigud autoteenindusisse või pedemüüjatega riidepoodeisse, küsisin butchilt siiski, kas ta teab, kas hooaeg ongi läbi. Ei teadnud, aga tellitud müüjamutt pomises midagi, et... noh, ma ei saanud isegi kasutatud keelest aru, aga läbi käis sõna "jõulud". Viitas abivalmilt käkkidele, a ma ei hakanud valgustama, et need pole ju vorstid. Uskmatu moori jaoks oli see täiesti amatöörlikult vist üks veri kõik. Asi hakkas, nagu mul kombeks, põhimõttelisi mõõtmeid võtta.

Sõle Säästu olid samuti tühi, elukohajärgsest (mis on näolt ja teolt veel vana hea liba-Lidl, mitte see uus... Air Baltic) lõpuks leidsin paar pakki vinkude vahelt. Igavad Wõro omad, aga saad sa kurta neil päevil. Ma pidin täna nt kandma kaht viimast puhast sokki, millest üks oli roheline ja teine beež...

Väike vandenõuteooria mahub siiski ka siia - nii Selveris kui esimeses Säästus olid verivorstide sildid, Selveris lausa kolm, aga riiul täiesti tühi. Äkki on midagi... vees, mis on pannud rahva verd himustama?!

Kommentaare ei ole: