Nüüd on selge - ma valin selle erakonna, kes mu kodurimisse banaanid tagasi toob. TEIST kuradi korda polnud mitte ÜHTEGI, isegi pisikesi ja rohelisi mitte. Mis toimub??
Kasuks tuleb ka lume ära koristamine neilt neljalt tänavalt, kus ma oma autot Tallinnas parkida tavatsen. Mitte ühtegi pole puudutatud siiani.
PS Piisab mul korra jälle välismaale minna, kui mu riided kellegi teise seljas kuulsaks saavad. See "stop bitching" t-särk reedeomikul ETVs oli minu oma, MINU!
teisipäev, jaanuar 30, 2007
reede, jaanuar 12, 2007
muinsusuudised
Nüüd mul viskas üle korraks. Eile karjus üks elanik mu peale telefonis ja pärast veel kalidoris, et "kõik ehitus on kolmandiku võrra kallimaks läinud, meie pere on kõik ette maksnud ja 12000 rohkem kui algselt plaanitud ja ikka veel on koridoris pukid, tuled ei põle ja remont pole valmis. Ja mu lapse käru varastati ka ära, mille peab ühistu nüüd ostma ja ehitajatele tuleb suur trahv keerata."
Noh, käru oli teises kohas lihtsalt, aga ma ei saa lihtsalt aru, kuidas mingid inimesed lihtsalt mõtlevadki nii, et kui nemad on raha maksnud, peab ülejäänd maailm nende ettekujutust mööda tiirlema (ja pöörlema). Aga et raha taga on kusagil teised inimesed, ja eriti kui nad on ehitajad, siis kukub samal hetkel neil kellu käest, kui kõrvalmajast/soomest/venemaalt parem pakkumine tuleb ja läind nad ongi ning teha ei saa midagi töödejuhataja, mina ega kui tahes suur trahviraha. Mul on näiteks kahe kuu jooksul kolmandad mehed juba (muidu kuuajase töö) peal, kes käivad praegu Haapsalust. Ja üksba pidid käima Pärnus müüri ladumas, et bensuraha saada, kuna mina ei maksa enam sentigi ette. Okei, täna maksin, kuna ühel oli sünnipäev vist ja "õlituli põleb teist päeva" autol. Tõotasid tagasi tulla vähemalt.
Eile kuulasin kannatlikult seda majaelanikku, aga täna kui üks teine ja palju mõistlikum elanik helistas, hakkasin kogemata karjuma, et ühistu ei tähenda, et mina olen 24h toru-kaabli-krohvi-üüri-luku-paku-luua-prügimees, vaid et nende endi mehed võivad samahästi kolmandal korrusel pirni ära vahetada, kui näevad, et läbi on (mina elan maa all ja ei näe sinna kogu aeg), ehitajate pukki natuke nihutada, ise exppi tulemata jäänd lehe asjus helistada või ülespaistetanud välisukse uut lävepakku hööveldada, kuna see on ÜHIStu.
Normaalne, kui kahe lapsega vallasema mind korra kuus arvutit/akent/telekakaablit parandama kutsub, kuna tal pole kedagi teist paluda lihtsalt ega raha tehnikut kutsuda, aga no ühistegevuse mõiste peaks ikka midagi väga muud olema. Pärast oli mul natuke piinlik, kuna essee läks valele aadressile, aga nii juhtub ju alati. Ja ma olen kaks aastat ning isegi viimased varsti pool aastat ehitustegevust ikka väga kannatlik olnud.
Noh, käru oli teises kohas lihtsalt, aga ma ei saa lihtsalt aru, kuidas mingid inimesed lihtsalt mõtlevadki nii, et kui nemad on raha maksnud, peab ülejäänd maailm nende ettekujutust mööda tiirlema (ja pöörlema). Aga et raha taga on kusagil teised inimesed, ja eriti kui nad on ehitajad, siis kukub samal hetkel neil kellu käest, kui kõrvalmajast/soomest/venemaalt parem pakkumine tuleb ja läind nad ongi ning teha ei saa midagi töödejuhataja, mina ega kui tahes suur trahviraha. Mul on näiteks kahe kuu jooksul kolmandad mehed juba (muidu kuuajase töö) peal, kes käivad praegu Haapsalust. Ja üksba pidid käima Pärnus müüri ladumas, et bensuraha saada, kuna mina ei maksa enam sentigi ette. Okei, täna maksin, kuna ühel oli sünnipäev vist ja "õlituli põleb teist päeva" autol. Tõotasid tagasi tulla vähemalt.
Eile kuulasin kannatlikult seda majaelanikku, aga täna kui üks teine ja palju mõistlikum elanik helistas, hakkasin kogemata karjuma, et ühistu ei tähenda, et mina olen 24h toru-kaabli-krohvi-üüri-luku-paku-luua-prügimees, vaid et nende endi mehed võivad samahästi kolmandal korrusel pirni ära vahetada, kui näevad, et läbi on (mina elan maa all ja ei näe sinna kogu aeg), ehitajate pukki natuke nihutada, ise exppi tulemata jäänd lehe asjus helistada või ülespaistetanud välisukse uut lävepakku hööveldada, kuna see on ÜHIStu.
Normaalne, kui kahe lapsega vallasema mind korra kuus arvutit/akent/telekakaablit parandama kutsub, kuna tal pole kedagi teist paluda lihtsalt ega raha tehnikut kutsuda, aga no ühistegevuse mõiste peaks ikka midagi väga muud olema. Pärast oli mul natuke piinlik, kuna essee läks valele aadressile, aga nii juhtub ju alati. Ja ma olen kaks aastat ning isegi viimased varsti pool aastat ehitustegevust ikka väga kannatlik olnud.
kolmapäev, jaanuar 10, 2007
helju, surnd vä?
Terevisioonis jälle kuulsin seda sõna omikul ja leidsin, miks on Eesti poliitiline kultuur nii madal: Riigikogu liikmeid nimetakse meil järjekindlalt parlamentäärideks. Sest ÕS 2006: parlamen.täär <20: -tääri, -.tääri> sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik
Teine tükk suurest vandenõust on sage väljend 'Riigikogu saadik', mis võiks tähendada neid ahve, kes riigifirmade ja ringhäälingu nõukogudes on, mitte rahva poolt parlamenti saadetud.
Mitu asja sai kohe selgemaks ja päike tuli välja. Kui nüüd veel selguks, et Terevisioon on ka üks Kruuda vimkadest, mida saatenime järgi võiks ju oletada, saaks omikuti palju kauem magada. Mitte, et ma seda juba ei teeks.
Teine tükk suurest vandenõust on sage väljend 'Riigikogu saadik', mis võiks tähendada neid ahve, kes riigifirmade ja ringhäälingu nõukogudes on, mitte rahva poolt parlamenti saadetud.
Mitu asja sai kohe selgemaks ja päike tuli välja. Kui nüüd veel selguks, et Terevisioon on ka üks Kruuda vimkadest, mida saatenime järgi võiks ju oletada, saaks omikuti palju kauem magada. Mitte, et ma seda juba ei teeks.
esmaspäev, jaanuar 08, 2007
neljapäev, jaanuar 04, 2007
enn, sina vä?
Arvestades, et tänavu ei ole veel ühtegi head uudist kusagilt tulnud, on see BNSi pealkiri puhas seks:
Mees pussitas Romantikal teist meest
16:37, 4. jaanuar 2007
Mees pussitas Romantikal teist meest
16:37, 4. jaanuar 2007
teisipäev, detsember 26, 2006
pühadevahe
Nurme vidjoplaneedil poldki eile chattivat tüdinud alakat, vaid ootamatult vanainimene, kes klugistas meie jutule vahepeal riiulite vahelt reageerida ja jagas väga amüsantseid näpunäiteid, nt et Volver ei ole mingi taustafilm, mille peale me tõotasime kuulekalt vaikuses vaadata ja tappa, kes iitsatavad. Mingi teise meie võetu kohta ütles, et no seda võib üldse silmanurgast jälgida vaid. L praalis, et 6h pärast tuleme ja toome tagasi, mutt läks väga rõõmsaks, sest tal olla niii igav. Vatras midagi veel ülemisest riiulist, kust ta kassettideni ei küüni, millest ma aru ei saanud, aga lisasin igaks juhuks, et me ei luba midagi täna naasmise osas (ikkagi 200 meetrit minna ja L keeldub jalgsi käimast). Seepeale palus tädi nii armsalt, et no tulge homme siis varem vähemasti, et tal seltsi oleks... Nagu sotsiaalmajas oleks käinud.
Samas easegmendis ja aju seniavastamata pesas pühad jätkusid - kui täna oma koju jõudsin ja nats kraamisin, küsis majahoidja, nähes mind suure prügikotiga vanapaberit välja viimas, kas ma kolin ära. Esiteks ehmusin ma kõhust lahti, sest ta hiilis selja tagant ligi. Siis kaalusin nii lolli küsimuse peale mingit teravat torget hobuste-tõldade ning laipade-prügikottide kooskäimise teemal, aga jäin versiooni juurde "ei ole kuulnud küll, ma nagu koristan". Mutt kohmas "väga hea" ja kadus. Tundub, nagu kellelgi oleks mingi plaan. Eks mu esimene kaheaastane ametiaeg majavalitsejana saab aprillis ka läbi tegelikult...
Samas easegmendis ja aju seniavastamata pesas pühad jätkusid - kui täna oma koju jõudsin ja nats kraamisin, küsis majahoidja, nähes mind suure prügikotiga vanapaberit välja viimas, kas ma kolin ära. Esiteks ehmusin ma kõhust lahti, sest ta hiilis selja tagant ligi. Siis kaalusin nii lolli küsimuse peale mingit teravat torget hobuste-tõldade ning laipade-prügikottide kooskäimise teemal, aga jäin versiooni juurde "ei ole kuulnud küll, ma nagu koristan". Mutt kohmas "väga hea" ja kadus. Tundub, nagu kellelgi oleks mingi plaan. Eks mu esimene kaheaastane ametiaeg majavalitsejana saab aprillis ka läbi tegelikult...
esmaspäev, detsember 18, 2006
brand new day
Kõik algas sellest, et uni ei tulnud. Või varasemast pohmakast. Või vahepealsest kolmetunnisest kassiga jalutamisest, millest lubas Ö oma blogis reportaaži avaldada. Pärast Cobrat ja kahte Maksumaksja numbrit ronisin vihaselt kahe aeg öösel voodisse, isegi sõõm viskit ei tõmmanud vedru lõdvemaks. Kolme aeg panin tule uuesti põlema ja töötasin viimase FHMi läbi. See sageli aitab, aga oli paraku täitsa lustakas. Kustutasin lootusrikkalt uuesti tule aga ei mingit matit.
Pool viis läks põnevamaks, kui tuli kõne, et ma olen ainus võimalus, kuidas üks sõber jõuaks hommikuks Riiga Taškendi lennuki peale ja sealt edasi Indiasse. Tibi oli teenused soetanud mulle abs tundmatust venelaste kampaniist Vares Reisid, kes lubatud bussi Riiga lihtsalt tühistanud oli. Balta tšebukadžoindis ta siis ootas nuttes oma sumadaniga. Lisaks tudus seal nurgas üks kodutu, sõnakestki lausumata müütas teenindav bõk mulle kaks cocat, tühja laua tagant põrnitses mind keegi ärkvel manjakk, keda võinuks muidu kliendiks pidada. Köögileti taga istus veel tumedam kitlis mees, kelle poole ma vaadatagi ei julgenud, aga olen üsna kindel, et ta puhastas kapsakindžalliga hambavahesid. Kõik oli ulmesürr, aga lahkusin üsna väärikal sammul.
Õnneks vajati mind Pärnuni ainult, kuhu jõudsime juba pärast kuut ja kus pagasi järgmisele autole üle andsin. See tuli Rõngust muide ja sõitsime esimese hooga üksteisest mööda ning nii, et mõlemad kupatasime samast miilitsaautost kumbki KAKS korda vähemalt 70ga mööda keset linna. Seadusesilmad olid õnneks loojas. Keegigi.
Hingasin siis üksi jäädes natuke öist Pärnut, võtsin seal Raeküla pool linna piiril ühe uburgeri ja veendusin, et pool seitse vahendas liiga mitu raadiokanalit jeesuse uuemaid seiklusi, ühes vürtsitati neid veel ohtrate ladinakeelsete terminitega. Lõpuks leidsin sageduse, kust tuli jõululaul ja sel hetkel oli tegu ometi positiivse leiuga! Tundes juba kaunis jätkusuutlikku hea karma koormat loobusin rotikaputka kõrval konutava tibi üle muretsemisest, kes oli omal kusagil hamba välja kukkunud ja vist enne juba tsipa opakas, aga keegi onu lohutas teda ja niii külm väljas ka polnud.
Saatsin talle mentaalse post-it'i 'you can turn the clock to zero, honey' ja alustasin reibast slaalomit kümnete rekkade vahel tagasi Tallinnasse, mis möödus seekord isegi uinumisteta, erinevalt kahest eelmisest tänavusest Pärnust naasmisest. Et mu üllatuseks juba pool kaheksa omikul Vabaduse puiestee ja Männiku ristis ummikud algasid, jõudsin kodus vaid postkastist lehed võtta ja otse tööle tulla. Muuga pole hakkama saanud esimese nelja tunniga kui j-vanalt punasilmsuse vähendamise gadgeti tellinud. Hõk.
Pool viis läks põnevamaks, kui tuli kõne, et ma olen ainus võimalus, kuidas üks sõber jõuaks hommikuks Riiga Taškendi lennuki peale ja sealt edasi Indiasse. Tibi oli teenused soetanud mulle abs tundmatust venelaste kampaniist Vares Reisid, kes lubatud bussi Riiga lihtsalt tühistanud oli. Balta tšebukadžoindis ta siis ootas nuttes oma sumadaniga. Lisaks tudus seal nurgas üks kodutu, sõnakestki lausumata müütas teenindav bõk mulle kaks cocat, tühja laua tagant põrnitses mind keegi ärkvel manjakk, keda võinuks muidu kliendiks pidada. Köögileti taga istus veel tumedam kitlis mees, kelle poole ma vaadatagi ei julgenud, aga olen üsna kindel, et ta puhastas kapsakindžalliga hambavahesid. Kõik oli ulmesürr, aga lahkusin üsna väärikal sammul.
Õnneks vajati mind Pärnuni ainult, kuhu jõudsime juba pärast kuut ja kus pagasi järgmisele autole üle andsin. See tuli Rõngust muide ja sõitsime esimese hooga üksteisest mööda ning nii, et mõlemad kupatasime samast miilitsaautost kumbki KAKS korda vähemalt 70ga mööda keset linna. Seadusesilmad olid õnneks loojas. Keegigi.
Hingasin siis üksi jäädes natuke öist Pärnut, võtsin seal Raeküla pool linna piiril ühe uburgeri ja veendusin, et pool seitse vahendas liiga mitu raadiokanalit jeesuse uuemaid seiklusi, ühes vürtsitati neid veel ohtrate ladinakeelsete terminitega. Lõpuks leidsin sageduse, kust tuli jõululaul ja sel hetkel oli tegu ometi positiivse leiuga! Tundes juba kaunis jätkusuutlikku hea karma koormat loobusin rotikaputka kõrval konutava tibi üle muretsemisest, kes oli omal kusagil hamba välja kukkunud ja vist enne juba tsipa opakas, aga keegi onu lohutas teda ja niii külm väljas ka polnud.
Saatsin talle mentaalse post-it'i 'you can turn the clock to zero, honey' ja alustasin reibast slaalomit kümnete rekkade vahel tagasi Tallinnasse, mis möödus seekord isegi uinumisteta, erinevalt kahest eelmisest tänavusest Pärnust naasmisest. Et mu üllatuseks juba pool kaheksa omikul Vabaduse puiestee ja Männiku ristis ummikud algasid, jõudsin kodus vaid postkastist lehed võtta ja otse tööle tulla. Muuga pole hakkama saanud esimese nelja tunniga kui j-vanalt punasilmsuse vähendamise gadgeti tellinud. Hõk.
laupäev, detsember 16, 2006
kodus või võõrsil
Vot külastasin täna kogemata sadama Rimit ja keegi näpistas kohe persest. Selgus, et Müc, keda vähemalt aasta otsa näinud polnud. Aga sall oli tal samasugune kui minul. Great minds think alike, kostis ta. Sobis. Hiljem kassas oli ka väike reality-check, kui üks paariaastane tüdruk kilkas minu ja U produkte vahtides "tikripiim, tikripiim" ja ta ema manitses lumehelbekest väsinud ohkega "jälle peksad segast". Peksis. Täiega.
Võibolla peaks tõesti muu maailmaga aeg-ajalt tutvuma? Kolmabal käisingi esimest korda elus Viru keskuse Tiimaris, kust Jl oli kohustus osta mingi tee-ise-lammas-kit. Leidsin sealt putiigist nii uskumatuid vidinaid, et nimetasin erutusest tubli kümme korda kõva häälega mingeid... mitte eriti jõululikke versioone kehaosadest. USA insertsist veel tulev 'fuck me' ei kõla eriti Viru keskuse keskkonnas ka väga teoreetilises plaanis vist. Ülejäänud kunded ümberringi olid õnnest õnneks nii ogarad, et ei kuulnudki mind, vähemalt ühtegi tapjapilku ei teeninud ära isegi äratuskella üleskeeramise ja põgenemise järel. Pigem tormasid termiidid neid ostma, kardan.
Keskuse keldripoes oli sama keeruline, kuna nägin ÜHTE Sõnajalgade õekestest. J arvas, et aju blokib topeltpildid ja näitab ühekordselt. Pärast ilmus teine kah välja ja kõik läks paika. A saapad olid neil täiesti erinevad! Seepeale lappasime natuke külmunud ulukeid lihtsalt sp, et siltidel lubatud krokodillifileed näha, aga aint Uus-Meremaa pämbid jäid näppu.
Kõigest sellest täiesti läbi üritasime trammi võtta, aga selge KOPLI kirja all rebis tädi täie pasaga Riia poole ja hüppasime halvima kartuses lastemaailma ees maha. Millegipärast oli tuub täiesti tühi, nii et ju on mu ära oldud kuu jooksul mingid uued märgid välja kujunenud, mille järgi trammide tegelikku marsruuti ennustada. Teab keegi, kuidas neid lugeda või on tegu tavaliste jõuluimedega?
Võibolla peaks tõesti muu maailmaga aeg-ajalt tutvuma? Kolmabal käisingi esimest korda elus Viru keskuse Tiimaris, kust Jl oli kohustus osta mingi tee-ise-lammas-kit. Leidsin sealt putiigist nii uskumatuid vidinaid, et nimetasin erutusest tubli kümme korda kõva häälega mingeid... mitte eriti jõululikke versioone kehaosadest. USA insertsist veel tulev 'fuck me' ei kõla eriti Viru keskuse keskkonnas ka väga teoreetilises plaanis vist. Ülejäänud kunded ümberringi olid õnnest õnneks nii ogarad, et ei kuulnudki mind, vähemalt ühtegi tapjapilku ei teeninud ära isegi äratuskella üleskeeramise ja põgenemise järel. Pigem tormasid termiidid neid ostma, kardan.
Keskuse keldripoes oli sama keeruline, kuna nägin ÜHTE Sõnajalgade õekestest. J arvas, et aju blokib topeltpildid ja näitab ühekordselt. Pärast ilmus teine kah välja ja kõik läks paika. A saapad olid neil täiesti erinevad! Seepeale lappasime natuke külmunud ulukeid lihtsalt sp, et siltidel lubatud krokodillifileed näha, aga aint Uus-Meremaa pämbid jäid näppu.
Kõigest sellest täiesti läbi üritasime trammi võtta, aga selge KOPLI kirja all rebis tädi täie pasaga Riia poole ja hüppasime halvima kartuses lastemaailma ees maha. Millegipärast oli tuub täiesti tühi, nii et ju on mu ära oldud kuu jooksul mingid uued märgid välja kujunenud, mille järgi trammide tegelikku marsruuti ennustada. Teab keegi, kuidas neid lugeda või on tegu tavaliste jõuluimedega?
esmaspäev, detsember 11, 2006
supplies
No ei viitsind vahepeal kirjutada enam tagasi tulles, keegi ei viitsi lugeda nagunii, nagu on mulje jäänud. Ega ma siis pikalt, mõned pildid viimasest päevast ehk vaid, loodus meeldib ju ikka kõigile. Nii sooja valgust pole eladeski näinud vist kusagil. Esimene on küll Lake Tahoe ääres asuvast majakesest, kus hõbedane ja kuldne triip viitavad vastavalt ühel pool asuvale Nevadale ja teisal Californiale. Igati võluv paik oli, Cali pool on omale kinnisvara soetanud igast oprahid ja gatesid, põnevamad tundusid küll Godfatheri seosed kandiga, Fredo hämar surm jne, filmitigi natuke seal, ehkki kola oli mägede vahele väga raske saada. Meie kamp nautis lumesõda taaskord ja õhtul lausa nuteti hüvasti jättes ning mitte vähe, ootamatud emotsioonid. Olles esimese ekipaaži poole nelja aeg öösel lennujaama saatnud, magasin enda omale muidugi sisse ja unustasin paanikas fotokalaadija hotelli. Paaritonnine ikaldus.
Tagasijõudmisest kirjutas Ö. Supplies tõepoolest.
Nädal aega kodus ei ole nüüd millegagi üllatanud peale jet lagi. Kruudade-Savisaarte kõrval tundus õnnetuim uudis, et Arvo Pärt peab hakkama easyJetiga lendama.
Tellimine:
Postitused (Atom)