neljapäev, august 02, 2007

must talvemälestus

Mul on vist pool aastat üks seik siia kirjutamata. Nimelt hakkasime mõned kuud pärast septembrikuist kontori kolimist ja lauatelefonide mobladele suunamise rakendamist saama veidraid kõnesid. Ikka hilisel ajal, enamasti kõigepealt tükk aega klassikalist hingamist, mis lõppes (kui meil kannatust veel oli) enamasti lausega "sellest on nii raske rääkida...". Kolleeg ei saanud pikalt aru, milles kühvel ja vahel esitas isegi kannatlikult suunavaid küsimusi - mõne jaoks on ka MTÜ asutamine ju väga keeruline...

Siis avastasin pärast mõningast juurdlemist laheda jada: nimelt saime uues kontoris uue numbriseeria ning vanad suunati kuidagi virtuaalselt neile edasi. Vot ja üks vana põhinumber erines ühe numbri võrra Eluliini põhinumbrist, mis õhtul on omakorda nende usaldustelefonile suunatud. Vanasti lihtsalt ei olnud meie telefon kusagile suunatud ja murehelinad jäid meie kontoris kaikuma, vaevalt nad kaks korda valivad.

Mõtlesin lõpuks ilgelt keerulise süsteemi välja, kuidas vanade ja uute numbrite omavahelised sidemed ära muuta. Nüüd oleme tegelt ka moblale suunamise maha võtnud, kuna inimesed tahavad ka raamatupidamisnõu öösel ja nädalavahetusel.

Aga toona kaalusin ikka üsna tõsiselt, kuidas saaks panna helistajale teadet:
- Kui soovite MTÜde ja SAde alast nõu, valige 1
- Kui soovite sotsiaalsest ettevõtlusest rääkida, valige 2
- Kui soovite end tappa, proovige uuesti.

Kommentaare ei ole: