Reede, november 10, 2006

armistice day

Sorry, ma olen idiott - kuidas saanukski Saleemi nimesilt teistsugune olla. Õhtul sööma kõmpides kurtis pikalt, et välismini tädi lubab tal enda käega küll maha tõmmata läänekalda, aga ametlikku poliitikat esindav sulg ei tõuse kusagile Palestiina nime kirjutama. Aga kui Saleemile ei meeldinud paar Ahmedi tutvustatud seltskondlikku mängu, kutsus ta muidugi taas üles "ah, läheme parem loobime valge maja juures kive"... nalja ku palju.

Tegelikult pandi eile teist korda südamele, et igasugune tsiteerimine, piltide levitamine, lindistamine jms on selle programmi tegevuste osas sisuliselt keelatud. Meiega kohtujad teavad, et kõik on off-the-record, lisaks võib mitmel meie grupi liikmel tõsiseid probleeme oma maal tulla. Mdeagi, mis ma nüüd söandan siin teha või rääkida. Äkki Mugabe tõesti loeb mu blogi.

Törts tööjuttu ka, mis peale mu kolleegide ilmselt paljusid ei huvita, aga selleks ma siin olen. Esimene kohtumine eile oli presidendi enda (vana Bush) algatatud vabatahtlike võrgustiku ja palju ägedaid projekte juhtiva faith based organisatsiooni Points of Light juhiga. Väga inspireeriv edulugu, aga edulood ainult seda sageli ongi. Kui viimase küsimusena sain pärida lõpuks nende 15 a jooksul tehtud vigade ja suurimate probleemide kohta, tundus, et küsimus polnud kohane või viisakas kogu ilusa jutu kõrval. Kahte asja härra siiski mainis, millest mulle meeldis eriti see, et neil oli tükk janti oma tegevuse sotsiaalsete mõjude hindamisega (uus kuum teema ka Eestis), mida rahastajad (aastaeelarve $30m, millest 10 otse Kongressilt, teine 10 partnerlusest e-Bayga ja kolmas firmadelt) küsima hakkasid mingil hetkel, nagu aru sain. Nemadki panid muidu kirja aint numbreid, mitu inimest osales, mitu kasu sai. Aga selle mõõtmine, kas ja mis ka reaalselt muutub, ei olla väga vana kontsept. Paraku ei jõudnud meetodite kohta uurida.

Muidu oli väga innustav jutt meeleheitel koduperenaistest Ameerika kangelaste tegemise teemal ja kuidas vabatahtliku töö tegemine nt poliitikute retoorikasse tekkima hakkas. Eks see ongi peamine ju siin - rohkem kui kusagil mujal mõistavad kodanikud, et vajadusi ja probleeme ei pea lahendama poliitikud (valimisaktiivsus on sama nigel kui Eestis), UNICEF, Päästearmee või Punane Rist, vaid igal kodanikul on kas või väga pisikse panusega vastutus, kui tahes kitsal või laial tasandil, valdkonnas või piirkonnas. Ja nad panustavad.

Õhtal käisime üle jõe mustade linnaosas, mis on totaalselt teine maailm mõistagi rikkas ja edukas Washington D.Cs. Seekord üsna väike organisatsioon East Capitol Center of Change (lifeSTARTS), mis muretseb lisaks noortele ja peredele nt selle pärast, et nende ühes tegevuspiirkonnas asuv raamatukogu on väiksem kui see nõupidamistetuba, kus me juttu ajasime. Maja kuulus linnavalitsusele, kellega on neil miski partnerlus. See tähendab aga, et pärast 9/11 on all uksel karm turvakontroll ja nad ei pääse pärast kl 21 enam kontorisse.

Samuti ei pääse nad täna kontorisse, kuna riigipüha, veteranide päev (mingi 24 miljonit on neid elus veel, peamiselt Vietnamist), mis tähendab vaba päeva ametnikele ja ilgeid alesid poodides. Homme on meil pool päeva vaba, ja terve pühaba ka, ehk jõuab piltegi teha lõpuks. Ajaleht oli igav täna, mitu lehekülge (mustvalgelt) uusi rahvaesindajaid, kellele järgnes 3 lk (värviliselt) viimase kahe kuu jooksul Iraagis (2831) ja Afganistanis (344) hukkunud sõdurite pilte, ametinimesid ja asjaolusid, mida Post avaldab 2003. aastast saati.

Nüüd algab uus päev selles asutuses Academy for Educational Development, kes välismini kontraktorina meie üritust üldse korraldab, pärastlõunal mingis World Movement for Democracy paigas ja õhtul vihatud maailmapangas.

Pärast kolmandat ööd on meeles lõpuks toateenijale dollar jätta. Neetud jootrahakombed - hommikusöögil lauale dollar, padjale dollar, väljas käies 10-15% tippi (hinnad on nagunii ilma käibemaksuta alguses), eile kogemata kallimasse kohta sattudes oli arvel ametlikult kohe 18% gratuity. Käisin ümber nuka 7 Elevenis selleks nätsu ostmas, et peenikest oleks. Vat selle üle küll ei kurda, et sain enne 8t omikul lühikeste varrukatega tänaval jalutada.

Kommentaare ei ole: