neljapäev, november 23, 2006

city of shoes, blues and booze

Nüüd siis St Louis, Missouri, mis olla uus USA mõrvapealinn. Lennujaam ehmatas hoopis kunstinähtusega, mille nime ma ei tea, aga slovaki kutt pakkus sotsialistlikku realismi, kus vaid viisnurgad on siin teist värvi. Lennundusest siis kõik seinad maalinguid täis, kus mulle igal sammul Gagarin viirastus, kes osutus siiski Charles Lindberghiks, enamasti, kuna St Louisel on lennundusajaloos ju mitu värvikat peatükki. Ahjaa, siin on ka Anheuser-Buschi peakontor ehk suurim Budweiseri tehas.

Hotelliaknast paistab enam kui viie ruutkilsa suurune nüüdne Forest park, kus 1904. aastal peeti maailmanäitust (kaose huvides toimus samal aastal siin ka USA esimene olümpia, vaid 12 riigi osalejatega), kus esitleti ilmarahvale jubedusi nagu jäätisetorbik, hamburger, hot dog, pähklivõi, jäätee ja veel üht-teist. Linnas on väidetavalt maailma esimene 10korruseline! pilvelõhkuja, linna põhiliseks vaatamisväärsuseks on üks sang, mida kutsutakse Gateway Arch – värav läände, nende karavanide ajast, teate küll.

Hotell on üks suur verine põrgu – pildil olev torn on osa kompleksist. Noh, nende mõistes luksus ise, aga kogu see kuld on üliväsitav – majja mahub kino, spaa, neli söögikohta, konverentsisaal, suur bassein – kõik by the book, aga mitte päris minu book. Ja mu toa (suurem mu Kalamaja korterist, eksisin kaks korda ära alguses) all käib kusagil remont koos kõigi heliefektidega. Mis on mõneti hea, kuna millegipärast pole siin hommikusöök hinna sees ja kui läksin omikul esiletist apteegi asukohta küsima, arvas tibi esmalt kuidagi kõla järgi, et ma olen neile juba korduvalt kurje kõnesid teinud room 325 ja pakkus hotelli poolt einet. Ma võpatasin, et 325 elaniku ehk meie oma Ashokiga on midagi juhtunud ja tunnistasin näljale vaatamata üles, et ma pole britt aga lisasin innukalt, et mu tuppa kostab ka kolkimine! Munale paraku ei jõudnud, sest lähtusin lühiajalisemast vajadusest hingata ning jalutasin apteeki otsides mööda viiest haiglast. Mitte marlitki ei leind, lihtsalt pole apteeke haiglate juures. Ja eks ma ise ka idikas - võinuks kohe ju nurga taha olevasse hubasesse Straub’sikrõusserisse minna, kuna nii lihtsad ravumid vedelevad ameerikas ju toidupoes. A leiad sa neistki midagi üles tegelt. Lõunapausil alles sain torud tööle ning nuuskasin rahulikult ülejäänud aja hotellis, skippides mitu õhtust kohtumist (no need olid ka taas kirikus, aga üle jõe, kus on juba Illinois' osariik).

Enne pimenemist ajasin end välja et reisitšekke rahaks teha. Kolmandas pangas õnnestus alles. Tagasiteel nägin kokku umbes kümmet inimest, kes miskipärast veel kalkunit ei töödelnud kodus, võtsin Starbucksist latte grandiosa ja istusin veerand tundi disainipoe ees ühte purskkaevu vahtides. Idüll on siin west endis, kuigi ühel pool laiub haiglate kvartal ja teisal kirikute oma. Selline segregatsioon võib isegi praktiline olla naabrite huvides, aga nt neegritele ei näita kinnisvaramaaklerid siin tänaseni kõiki saadaolevaid pindu, vaid mõnel juhul ikka vaid neis kandeis, kus aint mustad elavad või nad heaks on kiidetud, ehkki selline tsoonimine on juba mitukend aastat ebaseaduslik. Värdjad. Muide, lähtuvalt mustade tuntavast osakaalust kurjategijate seas kaotavad just tumedamates osariikides paharetid eluks ajaks valimisõiguse. Kus osariigis musti vähem, lubavad kohalikud seadused sobivalt pärast karistuse kandmist jälle valimas käia. Karm värk nende valimistega neil siin, oleks nagu privileeg, kuigi ega keegi käi ju nagunii.

Õhtul tegi Ungari Eszter oma toas (põhjalikud köögid on siin) guljašši, kogu oma 10se kamba (teine osa grupist läks Ohiosse pühabani) mahutasime ühte tuppa ära ja päris lõbus oli. All möllas aga meeletu rahvamass, autod voorisid pidevalt edasi-tagasi, mustad valet-poisid jooksid end jacksoniks, käisime aint selle tralli vaatamise pärast Ashokiga mitu korda suitsu tegemas all. Lõpuks avastasin väikse sildi, mis ütles, et singles night. Enamik lahkus küll ka üksi ja mu arust istusid väga vähesed hotelli ees kainelt rooli.

Tänane hommik oli eilasest pärastlõunast veel ilusam. Lihtsalt mitte ühtegi inimest, v.a Starbucksi ümber, mis oli poole kuuest lahti juba ja kus kõik soovisid häid pühi. Kohvipoe eest sain värske NY Timesi ja rohkemat ma ei oodanudki. Alllinnas algas 8:30 suur paraad aga ma ei tea täpselt, kus metroopeatus on ning väljas suht külm ka ja NBC toimetab seda ülevust nigunii mu kahest telekast otse tuppa. Ahjaa, täispuhutavad koletised tuleks ära keelata! NYl läheb vist paremini, täna lubati nii sitta ilma, et Macy'se paraadile plaanitud 13 supersized balluuni ei tõusegi äkki õhku.

Kalkunipäevale lähen lõunast juba meie välismini onuga kahekesi ühele tohtriperele külla, kogu grupp läheb kusagile kahekaupa. Kui elus olen pärast, kirjutab. Homme peaks meil olema veel üsna põnev programm ja laubal, kui tervis kannatab, õnnestub ehk Mississippi (spellige palun nüüd kõik seda kõva häälega) ära näha. Homme algavad ka mõnel pool vist poolest ööst juba aasta suuremad allahindlused. eBay reklaam ütleb vastukaaluks mõistagi 'stay in bed': "Take back the morning after Thanksgiving. Heck, take back the whole day. Whatever it is, you can get it on eBay - even a little much needed sleep."

Kommentaare ei ole: